kevade tunne..

ilusate soojade ilmadega on oluliselt sagenenud meie õuesviibimine.. võib-olla ühel korralt päevas tublile kahele korrale päikeserõõmule.. oleme siis riisunud ja muti mullahunnikuid lammutanud.. ja komandeeringus viibiva mamma lillepeenraid rüüstanud.. olgu olgu.. ilmselt mitte rüüstanud, pigem vabastanud eelmise aasta kuivanud iludustest.. nii suur kevadetuhin on sees, et tahaks kohe askeldada..
tibu aga tahaks kiikuda ja kutsusid vaadata ja hoogu teha.. või siis, et mina talle hoogu teeks.. veel... veel...
kui alguses liikus mul konkreetselt kanna taga, siis nüüd võin juba silmaulatuses liikuda ka.. jutt läheb muudkui arusaadavamaks.. samas kui tal "hoog peale tuleb", hakkab mingit huvitavat oma keelt rääkima..
on hakanud jälle üle mitmete kuude natukese haaval banaani maitsma.. mõnikord kui silma all on, siis ise küsib ka "baani".. samas "ouna" ja "piini" küsib pidevalt..
tal on tekkinud uus harrastus.. passib peale, kui Nöpsu puuri kaas lahti jääb, ronib aga jälle puuri..
tahab oma vinge mittetilkuva joogitassi kaissu võtta.. kaisuloomadest on tal see-eest üsna ükskõik..suured lemmikud on ka padjad.. neid väänatakse siis vastavalt, kas jalgade alla, seljataha või kaissu..
jääb juba terve nädala kõik uned magama ilma jauruta oma voodis.. siiski on veel esinenud selliseid juhtumeid, kus heledama unefaasi ajal ärkab, sonib kaissu ja magab edasi ja kui päris ärkab, hüppab krapsti oma voodisse tagasi..
lemmikud söögid on supid, ühepajatoit (sealt meeldib eriti see kollasem kartul, mis tegelikult on kaalikas), liha
loomulikult kuuleb ta alati ära nagu mingi detektiiv, kui keegi kuskil midagi krabistab või teatavate kappide uksi avab ja hõikab siis tungivalt "KOMMI".. eks tal mõnikord veab ka.. ;) aga mõnikord õnnestub ka rosinate või porgandi või toore kartuliga ümber veenda..
vanniaeg on endiselt parim osa päevast :D

viimastel päevadel on aga minu jaoks tekkinud kohutavaim osa päevast - kui kuhugi on vaja minna ja see tähendab lapse väliriietesse panemist.. siis joostakse eest ära.. kuhugi teise tuppa.. ja kui näole antakse, hakkab jõhker tsirkus pihta.. ja mitte selline lõbus variant.. ta viskab ikka korralikult kaarsilda ja võitleb iga rakuga vastu, et talle saapaid jalga ei pandaks ja sealt edasi kõik muud jutud.. aga saapad on kõige hullem..
mis kõige kurvem asja juures, on see, et ta ju ise niiiii väga tahtis õue minna.. kiikuma ja kutsusid vaatama ja mida iganes.. ja naks, kui esikusse jõuame keerab ära.. ja sellest, kui aja peale on kuhugi minek, ei taha ma üldse rääkida.. :( no ma ei oska teda meelitada.. jaks saab otsa ja hakkavad tulema juba ähvardused, et siis me ei lähegi õue/külla/peole/poodi/kuhuiganesplaanminnaoli, kui tema niimoodi käitub.. ometi ma ju tean, et tühjad ähvardused ei ole mõistlikud, kui ikkagi tagajärgi pole.. sest kui on vaja ikkagi minna, siis pakkin ta ju ikkagi riidesse.. kisaga või ilma.. ja tean, et kui juba õue või sihtkohta jõuame, lähevad tal mõtted mujale ja see tuju on möödanik.. mis ma siis peaksin tegema..? kas see on juba see nn. kohutavate kaheste teema?
 või läheb see mööda?

igal juhul.. päikest ja sooja ilma.. ;)

jutukas putukas..

tips kasvab mühinal.. kihvad kõik väljas, ülemised rohkem, alumised veidi vähem..
juttu on palju ja ootamatult tabab mind uute sõnadega.. räägib juba kaks-kolm sõna loogilises reas.. on avastanud enda.. Sanna Ota.. veel on tulnud trobinal teiste nimesid..
peale A(r)no on veel:
Teeje - Adeele Reeth
Buuno - Bruuno
Eena - Helena
tädi Miia - Mirjam
tädi Kisti - Kristi
Sanda - Lisandra
lisaks teatas ta mulle ühel hommiku köögilaua äärde istuma ronides kõva selge häälega "MUNA" - meestel oli hommikusest kiluvõileivast kaks väikest munaviilu taldrikule üle jäänud.. tips pistis need nahka ja nõudis juurde.. kusjuures varasemalt ei ole talle keedetud munavalge meeldinud..
siis tahab tema näiteks JÄNKUle SÜÜA panna.. eile näiteks j htus selline lugu, et puurikaas oli pealt pärani lahti.. ja meie issi ja papaga toimetasime köögis.. kusjuures hetk tagasi oli ka issi sealsamas jänese juures.. järsku kuuleme müdistamist.. ja ennäe.. laps naksti puuris.. ise nii õnnelik..
ja see üliaktiivne ise-faas.. no pehmelt öeldes hakkab mind pisut hulluks ajama.. eriti, kui kiire on.. ja igakord kui potile saab, kisub kõik jutud jalast ära, et siis saaos ISE tagasi panna üritada.. t(r)ussad kindlasti ka.. selline looduslaps.. tavaliselt lõpeb see sellega, et ükshetk tal kaob nende trussade ja sukkade ja papude isu ära ning kui võimalus tekib, teeb vehkat ua leegib siis palja pepega mööda tuba edasi-tagasi..
suslik selline..