Meie pere ehmatus

Nimelt juhtus nii, et ühe tavalise esmaspäeva täiesti tavalisel õhtupoolikul vaatasime lastega õhtuseid multasid. Mõlemad olid tõbised ja Susannal ka kodune päev. Marta oli peale ärkamist selline virilavõitu, aga ta ju haige ka ja temapuhul täiesti tavaline käitumine.. siis mõtlesingi, et ei sahmi ringi, vaid istun koos lastega.. Marta ei tahtnud multat.. Pakkusin talle, et vaatame koos raamatut.. läkski riiuli juurde raamatut tooma, aga näed.. tõi suurte laste raamatu, mis väljast kirev, kuid pilte sees kohe väga nappis. Saatsingi tibu riiuli juurde paremat raamatut valima.. haaras raamatu kaenlasse ja läks.. ja nõks enne riiulit kukkus.. suuga vastu oma suurt plastikust ratastega lõvi.. kisa oli suur ja oli sekundiga seda lohutamas, kui laps mul süles hakkas vajuma oma telje suhtes tahapoole ja tagasi üles ennast ei tõmmanud.. otsisin, kus on valus ning leidsin ainult paistes ülahuule, mis kergelt veritses..
Panime külma püreetuubi peale ja enese rahustuseks pistis ta selle pintslisse.. (viga nr 1 . Sest võib juhtuda, et tuleb teha näiteks kompuuter- või magnetuuring, mis mõlemad eeldavad lapse magamapanemist). Siis ta jooksis issile vastu ja tahtis vaadata, mis too poest tõi.. ronis tabureti otsa - kus ma teda väga hoolega jälgisin. Ta tahtis kapilt haarata kaussi parema käega ning see kukkus põrandale mustmiljoniks killuks.. ja siis käis tema paremast põlvest läbi nõks, mispeale haarasin lapse kaenlasse ja kihutasime EMO suunas.. väga liikluskuulekalt!
Väikeses maakonnahaiglas on üsna vaikne ja saime meiegi koridoris huigata, et keegi tuleks.. rääkisin, mis juhtus ning nad vaatasid last, kes selleks hetkeks oli paremast küljest täiesti äravajunud.. kätt ei liigutanud ega suutnud hoida üleval, jalga alla ei võtnud, üleüldse vajus koguaeg paremale.. parem suunurk oli allapoole ja sülge kinni ei pidanud.. silmad olid selged ja reageerisid ilusti ning ta vaatas veidi hirmunud pilguga, arusaamata, mis temaga toimub ega suutnud midagi öelda.. see hetk ehmatas päris kõvasti.. siis ma ise veel ei viinud otsa otsaga kokku, sest mitte ükski ema ei arvaks esimese asjana, et tema võsuke on insuldi saanud.. siiski minu elukutse hoidis mind mõistuse juures ning olin kindel, et peauuring tuleb teha.. õnneks jõudsid ka arstid selleni, kuigi nad kahtlustasid jupi aega ka seda varianti, et käega midagi juhtus.. vahepeal konsulteeriti lastehaiglaga, kes ikkagi kompuutrit tahtsid.. Marta oli järsku imeliselt toibunud.. liigutas, jutustas ja võttis jalad alla ning läks.. jooksis.. mina käed laiali kannul.. kõigil suurtel inimestel silmad rõõmu täis ja peaaegu et helikopterikutset tühistamas, kui laps meie silmeall seisma jäi, mõttesse vajus ja uuesti jala tuimaks lasi.. kuna Hiiumaal selliseid kogemusi eriti pole ja nad ei julgenud teda uuringuks narkoosi alla panna, siis ootasime helikopterit.. ja ootasime ja ootasime.. ja ma olin valmis laskma oma lapse käest lahti ja ta Tallinnasse uuringutele saatma ja ise esimesel võimalusel (hommikuse praamiga)  järgi sõitma, kui saabunud arstid kohalejõudes küsisid, kus on see ema, kes kaasa sõidab.. huuuuh.. milline kivi mu südamelt langes..  ma sain oma lapsega koos minna..  kohalik personalgi polnud selliseks variandiks valmis.. tavaliselt saadetakse ainult patsient, aga tuleb välja, et kui kopterit tellides öelda või arstiga joppab, siis pannakse kopterisse lihtsalt üks iste juurde..
Enne kopteripeale minekut üritati Martale kanüüli panna.. 5 korda.. ning lõpuks Tallinnas kompuutris anestesioloog ikkagi tuvastas, et see ei tööta ning sai kuuenda kanüüli.. vaene laps..
Kompuutrist vaadati, et ei ole mingit abstsessi ega kasvajat, aga nähtavale tuli vasakul basaaltuumade piirkonnas mingi kolle.. lapsel olid monitorid küljes, pidin teda jälgima, et ta ilusti köhitud saaks ja narkoosiunesegasuses kuhugi minna ei üritaks.. loomulikult oli ta kõrgete trellide taga.. vanad head metallist haigla beebivoodid.. teadsin, et hommikul tehakse magnet.. ja nii oligi.. hommikul tuli meid kohe neuroloog vaatama, siis sõitsime magnetisse ja sealt otse neuroloogia osakonda.. uuringust selgus, mida arstid olidki kartnud - insult! Pildi järgi oli ajukoor vigastusteta, mis tähendab, et mõistus on korras.. kõne pidi täielikult taastuma.. kõndima pidi õppima nädalaga, aga käe liikuvuse pärast oli arstil kõige suurem mure.. et see võtab aega ja võib-olla ei saavutagi täielikku funktsiooni.. samal õhtul juba püüdis Marta seda kätt kasutada.. see oli hea märk..
Haigus kulges kuidagi lainena.. vahepeal oli õnnetu ja ei liigutanud.. siis hakkas parem, jutustas ning tõstis kätt ja näitas midagi või haaras, kui midagi pakkuda.. siis jälle jäi vaikseks ja väsis ja ei olnud eriti sotsiaalne..
Edasi tehti südame ultraheli ja EKG.. korras
Lumbaalpunktsioon liikvorianalüüsiks.. ei tea veel tulemusi
Hulganisti vereanalüüse - millest paljud olid korras.. mingit põletikku, bakterit ei leitud.. mingid vere hüübivuse näitajad olid kõrged olnud ning see võis ka olla trombi tekke põhjus.. täna käis meiega rääkimas resident.. mainis ka, MR-angiol oli vastavas piirkonnas üks suurem arter kuidagi krobeline tundunud, aga et selle uuringu järgi midagi põhjapanevat otsustada ei saa.. nüüd tuleb nädalavahetus ja meie arst tuleb alles uuel nädalal..
Eile käisime ka esimeses füsioteraapias, mis oli väga tore ja jälle süstis lootust.. Marta on nii tublisti taastunud.. seal ta noppis mõlema käega peegli küljest kummipalle ja pani ämbrisse ning kõndis lauaääre najal ja pani tennisepalle vasakult poolt paremale korvi.. ja upitas isegi haige jala kikivarvukile, laualt palli kätte saada.. füsioterapeut oli selle saavutuse üle väga rõõmus ja ütles, et see on hea märk.. Marta sai sealt nii palju hoogu, et tahtis pärast ka muudkui püsti ja kõndima.. eks ma igakord järgi ei andnud, aga lasin tal ikka näpust kinni hoides harjutada küll.. keegi ei öelnud ka midagi ja olime koguaeg õdede silma all.. aga ju see järsku tehtud suur trenn väsitas väikse köhiva lapse nii ära, et järgmine päev oli veidi raskem.. hommik algas kenasti.. aga mingi hetk väsis ära, muutus kurvakeseks, süüa-juua ei tahtnud.. muudkui pilgutas silmi ja tahtis süles olla ja mitte trennitada ja tegeleda.. siis pandi talle füsioloogilise lahuse tilk ja läksime puhkama ning võimlemine jääb nüüd järgmist nädalat ootama..
Rahulikku nädalavahetust!

Martakese seletav sõnastik poolteist aastat

mämm - süüa!
mämmu/mammu
päp - pähh
pabä - paberit
apu - hapukoor
jogu - jogurt
auto
mõmm-mõmm - tuttu tahaks
mõmm - karu
pop-op - jänes
mää - lammas
muu - lehm
njäu - kass
auh - koer
emme - ema/ isa
mamma
papa
Nanna - Susanna
õua - õue/ juua
opa - sülle
on'nu - onu / Arno
papu - jalats
kaka - pott ja kõik muu allpool vööd
aita - aita
aitaa - ei taha
opu - hobune, poni
õu - õun
otaa - (tadaa, lehvitab) head aega!
kop-kop - koputus
kukkuu - kukkus
tetä - tita
uku - nukk
aia - valus
Äii! - ära pöördu mu poole!
aitäh
ai-ai-ai - midagi, mida ei tohi
kok-kok-kok - kop-kop
kaakaa - lind
eiii
Mkm