Susannale hiilis vaikselt-vaikselt ligi nohu.. peaaegu nii vaikselt, et ma ei saanudki kohe aru, et päris nohu tuleb.. algul arvasin, et korteri kuiv õhk on kurjam.. sest just öösel läks lapsel nina kinni.. tatti täis.. ja tibuke ei saanud normaalselt hingata.. ei ole midagi.. väike operatsioon Õ.. Humeri tilgad ninna ja aspiraatoriga tatt välja.. protseduuri ajal esines meeletu kisa, protseduuri lõppedes magas aga edasi nagu nott.. no sellest ma ei räägigi, et ta mul siuke kaisuloom on ja omas voodis üldse ei maga.. ikka veel..
Vahepeal oli juba suur rõõm, et laps jääb magama voodis juttu ajades (~10-25 min), mitte ei pea temaga süles mööda tuba kuumimaid sambarütme tantsima.. njaa.. see on üks tore mälestus.. loodame, et ikka tuleb tagasi see rõõm.. mitte et mulle tantsida ei meeldiks.. Tupsik on aga vahepeal nii osavaks saanud, et tõmbab endal naksti luti suust, vehib sellega korra, kaks ja viskab maha.. seega on mu tantsuharjutusele lisandunud ka kükiharjutus..
Haiguse ajal muutusid tibu söömisharjumused.. lisatoit - pähh.. lauale laiali määrimiseks sobilik.. no ega selle piimalaadse toote tarbimine ka mingi eriline lust ei olnud... ikka kisa, jonni, punni ja põlvenõksutamise saatel.. nüüd juba veidi kergem selle söömisega..
Nonii ärkas..
Nohu oli meil siis umbes nädal aega, ma pean silmas seda suurt nohu.. esimestel päevadel oli ka temperatuur kõrgem.. aga vaikselt ikka alanes.. pidevast tati kurku valgumisest tekkis ilmselt ka kurguvalu ja hääl läks ära.. oh seda rõõmu, kui ta paranema hakkas ja hääleke taastuma hakkas ning lapseke avastas rõõmsameelselt, et jälle saab kilgata ja kriisata.. :)
Praeguseks on juba täitsa tore laps väheste nohu jääknähtudega..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar