järelkaja..

eile saime ikka arstile jaole.. kuna lapse palavik juba kuues päev. kutsus meid vahele.. nii me siis läksime.. kaks palavikulist.. ja ootasime oma peaagu tunnikese viisakalt ära.. ja laps oli seekord nii tubli.  küllap tahab juba terveks saada.. kõigepealt vaatad kõrvad -okeid, üks õrnalt roosa.. siis kuulas - üks pool ragises palju - saadeti veel röntgenisse ka.. siis kurku - njaa, punane.. aga laps ikka tubli.. kuna emme sellist koledat hobusehäält tegi, kuulati ka mind - ei kahise.. aga mina olin ka "tubi" :).. siis läksime verd andma, põletikunäitajate suhtes - emmel korras, lapsel pahapaha.. aga analüüsi ajal oli jälle niiii tubli ja üldse nutma ei hakanud, emmele ju tehti ka ja polnud hullu midagi, sõrmeotsast tuli punane toru sisse..
niisiis lapsel äge bronhiit.. võimalik, et kopsupõletikuga.. emme ilmselgelt simulant :D
hea küll, hea küll.. keegi nii ei arvanud.. saime mölemad sobivad rohud peale.. lapsel oli juba õhtul nagu pisut parem olemi peale esimest antibiotsi annust.. mina tunnen ennast nüüd hommikul pisutpisut paremini.. kurk enam ei ole niiiii valus, see-eest on kõik lihased köhimisest nii haiged, nagu oleks terve aasta küttepuud korraga ära raiunud.. loodame varsti paraneda..