Kauneid pühi! Halleluuja okseviirus!

Kõik algas kenasti.. Susanna sai jõulunädalal lasteaiaski käidud.. Ja viimaks, reede hommikul, toimus kauaoodatud lasteaia jõulipidu. Vaikselt lapsele patsi punudes, kuulasin kasvatajate vestlust.. Kes on haige ja kellel kodus kõik teised haiged, aga peole ikka laps tuuakse ja kes eile oksendades poolest päevast koju läks.. What!? Vahva.. Keegi oksendas.. No loodame.. Pöidlad pihku, et pihta ei saanud.. Nüüd siis siin ta on.. Muidugi võis pisiku-kurjam tulla kust iganes.. Poeringilt, praamipealt.. Uhiuues praamis oli ju loomulikult tarvis tutvuda ka mängutoaga, enne kui ära rokastatakse.. Muide - jess, pallimerd pole.. Mängutuba on kõige ülemisel korrusel ja lift ei tööta!
Igal-juhul.. Lapsed ärkasid jõululaupäeva hommikul rõõmsalt ja reipalt.. Terved nagu purikad, peaaegu.. Üks pisut tatine ja kerge köhajäänukiga.. Päev kulges jõulutaadiootuses, mis siis, et jõulutaat oli juba käinud Pärnus vanaema juures ja lasteaias.. Ikka oli ootus suur, sest hommikul käisid viimased päkapikud ja päris jõulupäev oli käes.. Ja siis.. Sealt ta tuli.. Läbi pori ja vihma, punane kott õlal ja lastele lehvitades.. Jõuluvana.. Ja saivad pakid kätte, sõime jõululõuna.. Lapsed mängisid siin-seal.. Tegime pilti ja olime toredad.. Ja siis Marta oksendas suure kaarega pool põrandat täis.. Noh.. Pikk ja väsitav päev.. Palju siginat-saginat-kartulisalatit ja palav oli ju ka.. Vops.. Pesime puhtaks, panime tudukad selga ja lehvitasime teistele head und.. Jõudsime voodi juurde ja uuesti.. Marta oksendas magamistoa täis.. No.. Kiire koristus, riietevahetus ja tuttu.. Ja jälle.. Seekord andis kenasti märku.. Ja saime ilusti kausile pihta.. Siis tuli Susanna tuttu, kes oli pikast päevast väsinud ja lõunauneta.. Kurtis küll kõhuvalu ja tahtis potile, oli temagi sooja söögi vahele jätnud ja ainult kartulisalatit vitsutanud.. No kõht põrises ja oli puuksu täis.. Uinus kiirelt unejutusaatel.. Issi sättis end mugavalt arvutisse tööle ning siis oksendas Susanna oma voodi tublisti täis.. Suur laps, suure lapse söömine, suure lapse auur okse.. Nii kahju oli kohe temast.. Nii see öö meil siis kulgeb.. Iga Susanna ägina peale, äratan Taavi ja käain valmis olla laps kausikohale tõstma, iga Marta matsutamise ja nutuhala peale sätin ta kausiligi hakkama.. Üheksal korral kümnest, oli minu agarus asjakohane.. Umbes 20 minutit olen juba magada ka saanud.. Vaatame siis, kuidas öö üle elame.. Meie esimene tõsiseltvõetav kõhuviirus.. Varem on Susanna umbes kaks või kolm korda erijuhtudel oksendanud, mul igal juhul rohkem ei meenu tema kolme-poole aasta jooksul.. Nii et, see on mulle pigem uus kogemus ja ma olen väga tänulik, et mu kallis abikaasa mul abiks on.. Kummalgi oma oksekaisukas.. Elame selle üle!

tiss on püha!

tiss on püha ja seda peab laps saama, isegi kui peab sellele ise järgi ronima ja vägisi pluusivahelt välja kiskuma ja siis oh seda rõõmu..
ehk siis minu katsetused tissitamis oluliselt vähendada on tõeliselt luhtunud.. Saab ikka nii, nagu tahab või noh.. Peaaegu.. Päris kõikjal ja kohe ei saa ja eks siis ikka pahandab ka.. Aga see on selline meie oma värk ja olgem ausad, emmed teavad, et see on armas ja
teadmine, et see saab kohe läbi, teeb isegi natuke nukraks.. Ja muidugi see mugavus, see turvatunne, see imeline lohutus.. Teadmine, et see tiss on seal pluusi all olemas.. See rahustab meid mõlemat.
Novembris käisin haiglas uuringu ja koju sain jõrgmise päeva lõunast.. Vot see oli katsumus.. Minua muudkui muretsesin, et kuidas neil seal läheb.. Süda oli rahulik, kuna olime mamma-papa juures, kus hiljuti ka päris paiksed olime, lastel hea tuttav ja kodune tunne ning issil abikäsi juures.. Ei saa jätta mainimata, et Marta võib olla väga emmekas.. Ikka väga.. Eriti kui ma kodus olen ja eriti, kui uneaeg hakkab saabuma.. Siis tuleb siuke suur tissitusk peale ja kohe mitte ei sobi miski.. Oli proovinud talle lutti meeldima saada.. Hah.. See kõlbas vaid natukeseks närimiseks.. Siis proovisn lutipudelist harjutada.. Piim - ei, rinnapiim - no EI, see pole ju õige asi, vesi - natuke võib ju, rinnapiimaasendaja ehk pulbripiim - ei.. Hiljem ikka mõne lonksu nokatassist võttis.. Aga tol korral, kui haiglas olin, oli issi saanud selle vaese jaurava lapse toas kärutades tuttu poole öö aeg.. Ja siis öösel veel korduvalt kärutades.. Mamma tudis Susannaga ülemisel korrusel rahulikku und.. Üks ööpäev ilma tissita seljatatud, nagu algus olemas, aga peale läbitud uuringut, et olnud mul lihtsalt jaksu hakata selle õnnetu segaduses lapsega võitlema ja teda ööde viisi kussutama.. Ise tahtsin rahulikult pikali olla ja puhata.. Nii me siis ruttasimegi oma rütmi tagasi.. Aga selgeks sai mulle küll, et kauaks seda õndsust meile pole.. Kui detsember oma pühadetralliga mööda saab ja rahulikku argipäevast jaanuari alustame, hakkab Martal üks raske aeg.. Tiss on, aga kätte ei anta.. Raske saab see olema ka Susannale ja issile.. See Marta pole mitte mingi vaikne tüdruk.. Ta on tugev ja kange ja võitluseks alati valmis..

oktoobrituuled..

jälle on aeg kuhugi märkamatult kiirustanud.. Ei tea kuhu tal kiire on.. Suur plaan oli Susanna Lota sügisest lasteaeda panna.. Kuna Taavil oli 5. septembrist kaks nädalat Kaitseväe kordusöppused, otsustasime alustada harjutamisega alates oktoobrist.. Et lapsel poleks liiga palju ebatavalisi rutiinist körvalekaldeid ühe korraga ette vötta.. Ootasime issi koju tagasi.. Sisenesime oma harjumuspärasesse rütmi ja halleluuja.. alustasime lasteaiaga.. koos oktoobriga..

aastane

nonii.. Marta Johanna jälle kasvanud ja nüüd päriselt aastane..
kui ma tahaks igasugu kavalusi ja toimetamisi jäädvustada, mida ta praegu korda saadab, ei jääks mul üldse aega nende kasvatamiseks.. 😉
ta hakkas käima juba 11-kuuselt.. Nüüd tipab nii ladusalt, et ajab juba öde taga ja emme eest teeb vehkat...
sööb päristoitu, vahel ka veel poetoitu (Salvesti beebitoit) ja veel rinnapiima ka.. Kuna ta siiani olnud selline megatissisöber ja ma pole talle seda keelanud, siis on see meid nüüd viinud rauapuuduseni, mida püüdsime juba rauakuuriga leevendada, aga erilist muutust analüüsis ei olnud.. Proovime nüüd vähendada rinnapiima kordi.. Näiteks enne unesid ainult ja loomulikult hädaolukorrad reisidel (st pikemad söidud kuhugi linna vöi saarele 😉).. Olen juba seda vähendamist alustanud 3-4p tagasi.. Vaatab ikka mulle pöue ja saab tigedaks, kui ei saa, mida tahab.. Aga mis parata..
Jutt on ka vahva.. Oma takataka jutule lisaks on selge tähendus sönadel emmmme! ja mäm-mäm-mäm! Suhteliselt hästi saab aru.. Kui keegi ütleb plaksu, teeb kohe plaksu.. Tantsu - hakkab jämmima.. Tita - näitab nukku.. Kalli-kalli, teeb kalli mis iganes mängule, mis parasjagu käes on.. Äh-äh-äh = loom.. Teab mis tähendab pott.. Enamasti saame nr kahe ikka potti.. Pissudega trikitab.. Kuidas kunagi.. Kui ikka kohe peale tudu potile panna, siis tavaliselt teeb ära.. Vahepeal, kui potile panen, teeb sealt siva vehkat, siis ronib kuhugi mänguasjakasti vöi kuhugi kavalust täis kohta ja teeb vaikselt ära.. Ja mina saan peaaegu alati aru, et nüüd pissis..
Iseloom on kange.. Kui midagi ei meeldi - lärmab.. Kui emme kaob silmapiirilt - teeb lärmi..

mõõdud..

Saime nüüd arstitatud ja kõik üle mõõdetud.. no hea küll.. peaaegu kõik.. Silmaarstile tuleb veel minna, sest kolmestel on see päris plaanis kohe.. Kuna oleme abikaasaga mõlemad prillikandjad, siis tasub vist lastel tõesti varakult silmil silm peal hoida..
Marta:  körvad korras; ülemised purihambad kumavad juba läbi, enam ei nohuta, aga kurk kergelt punane; kõnnib ise, jutustab oma juttu, kui loomakesi näeb, ütleb kaa-kaa või väga äksi täis äh-äh-äh;
pikkus 75cm, kaal 10kg 750g, pea ümbermõõt 43cm äkki.. oleneb ju kes kuidas mõõdab ja kuidas mõõta lastaks.. meie oma tegi suht vehkat sealt lindi vahelt..
Susanna: kõrvad korras, nohu taandumas, kurk minimaalselt punetav; kõnnib normaalselt, midagit pidid pehmed olema - võlvid või kannad või midagi, aga ajasin Martat mööda kabinetti taga - igal-juhul soovitas palju ujumas käija.. kahe väiksega -hmm.. selg muidu sirge, aga pidi hoidma liiga nõgusalt; räägib selgelt normaalselt, ainult R jandib.. ja mõned sõnad sassid - näiteks lähe-mine variant.. "lähe too mulle midagi, palun"
pikkus 95cm, kaal 16kg

Martale meeldid igale poole ronida ja ta ei saa üldse aru, et mida ma muudkui ahastan ja teda jälle alla kisun, kui ta just sai pitsu otsa ronida.. aga jah.. andke talle kingakarp ja ta on seal otsas.. kohe.. Veel meeldib talle kõike ise teha.. meil käib täie hooga ise söömise püha üritus.. lusikas liigub täiesi mõtesatult kausist suu suunas, aga millegipärast ka kogu ülejäänud nägu koos ja kõrvatagused ja juuksed ja varbad ja mis veel.. ja kui söögikauss hakkab tühjaks saama, siis loputatakse veetassis näpud ka puhtaks ;)
Susannale meeldib meisterdada, kleepsusid kleepida õigetele kohtadele, ise asju teha, aidata mind toimetustes.. nt salatisse kurki lõigata ja koogi jaoks küpsiseid purustada.. värvida.. joonistada.. teeb ringi ja joonistab silmad ka sisse.. ja siis ta väga hoolega kirjutab mulle kirjakesi - kritseldused, mitte veel päris tähed..
tunneb ära issi nimetähe, mõned numbrid.. enda nimetähte näidates, ütleb alati, et ei see on ju kaheksa ( varem omängida)..
Veel meeldib laulda ja tantsida ja keerutada ja printsessid ja loomulikult ikkagi ka roosa.. suuremad eeskujud on juba ära seletanud, et sinine ja roheline on rohkem nagu poiste värv.. mängida oma mängukesi.. kuulata ja vaadata raamatuid.. hullata ja hüpata ja keksida.. ja Martaga tagaajamist mängida..

kodujutud..

niisiis.. tööd on palju.. arvan, palju juba tehtud, aga palju veel tegemisel ja palju veel ees.. samas, võib-olla on mu arvamus kallutatud, kuna köik see toimub kahe väikese mürgeldise kõrvalt..

minu argipäev..

• ärkame, märkame, potitame, riietume..
• mõtleme, mis hommikusöögiks.. 
• söögivalmistamine, söömine..
• issi läheb tööle (loe: üles teisele korrusele)
• meie löpetame söömist, koristame laua, lapsed natuke trallitavad..
• mähkuvahetus, tissitamine ja Marta tuttu jalutamine..
• Susanna üles issi juure mängima/ emme ruttu remonditöödele..
• pahteldan/lihvin/krundin/lakin/kisun vana tapeeti maha/panen uut tapeeti seina (loomulikult abiga).. koristan/ pesen nõud, kui jõuan.. 
• lõunasöögiaeg.. eeldusel, et on olnud plaan, mida süüa.. kui ei ole, tuleb ruttu midagi välja möelda..
• Susanna uneaeg.. mõnikord magavad autos korraga, see muidugi pole eriti hea lahendus, sest Martale veel vara, aga toas neid kahte magama ei saa.. Susannat üksi veel, aga kui Marta ka pildis, ei tule Susanna unest midagi välja.. hakkab siuke trall pihta..
• kui issi Susannaga lõunaunele läheb, saame meie Martaga aias toimetada.. kive korjata.. oksi lõkkesse tassida.. peenraid kaevata või misiganes vaja teha.. ükspäev niitsin muru.. Marta oli kõhukotis ja Susanna hoidis käest kinni.. ma varem nagu ei arvanud, et muruniitmine raske töö on.. 
• Marta õhtuse une aeg
• emme ruttu-ruttu ehitama-tolmutama..
• Marta ärkab
• mänguaeg
• õhtusöögiaeg
• pesuaeg
• uneaeg..

zZ  zZ  zZ

merelised..

Kui ikka on, kuhu sisse ronida, siis sinna ka ronitakse ja koht paadiks nimetatakse..

millal suur kiire ükskord mööda saab..

aeg läheb nii kiiresti, eriti kui nii palju on teha..
Marta on vahepeal kolinud autos tagaistmele ja see läks meil üllatavalt valutult.. paar esimest sõitu lärmas natuke, nüüd laulab omale rahulikult unelaulu.. 

algul hälliga, nüüdseks juba oma toolis.. mei õnnestus leida selg sõidusuunas (tegelikult kahesuunaline) tool.. :)

päevauned magab endiselt kärus õues, öösel valdavalt kaisukas.. ma küll aeg-ajalt üritan teda ära panna, aga ega see õndsus kaua ei kesta.. kui külge keerab ja avastab olukorra, on kohe hakkamas tagasi tulema.. ja kui varasemalt oli mul energiat üle, et öösel surfata internetiavarustes (päeval selleks ju aega pole), siis nüüdseks olen juba nii väsinud, et öösiti tahan ka mina magada.. kummaline.
Marta kõndima hakkamist võiks hakata lugema umbes õe 3. sünnipäevast.. siis oli neid kukkumata sammukesi reas ~  6, nõks peale seda hakkas kõik nii kiiresti toimuma, et lugemine läks sassi.. oma 11. kuuks ta igal juhul kõndis..
Kõige lemmikum hõrgutis Martale on värsked maasikad.. seda, milliseks ta silmad ja näoilme muutub, peaks reaalajas nägema.. täiesti hüpnotiseeritud :D

Mere äärde oleme kahjuks nii vähe jõudnud, kuna koguaeg keegi nohune, aga õnneks tundub, et ka Marta on mere masti laps.. või noh.. mis ka.. Susannal on kätte jõudnud see "appi, vetikas!" aeg.. no väga hull.. läheb täiesti närvi " tõsta mind siis ära!" aga muidu meeldib ja tahaks ikka randa minna..

Susannale meeldivad kõik aiasaadused.. ja milline abiline ta mul on.. mamma juures hirmsasti tahtis aidata mul rohida, millegipärast leidsin ma talle ruttu kastmisetöö.. :p
kodus aitas ta mul üleskaevatud hoovist kive korjata.. isegi klaasikildude korjamise õppis ära.. algul kutsus iga klaasikillu peale minu kohale, siis ostsin talle töökindad ja korjas nendega ettevaatlikult ise .. ja neid klaasikilde me oleme siit aiast ikka kokku korjanud tõsise koguse..  ja olen paari "pesa" veel silmanud.. ilmselt mingid vanad aknad ja ka pudelipõhjasid :(
ka söögitegemisel tahab sur abiline olla.. tema ise tahab lõigata/segada/ küüslaugupulbrit raputada.. (ma olen siuke imelik, et ma talle soola lihtsalt ei taha anda, sest kõik toidud on ju juba maitsestatud, aga ta tahaks ikka näiteks hapukoorele peale raputada.. ostsin siis lihtsalt küüslaugupulbrit ja päris mõnus on.. kasutan ise ka)

ja kui ma remonditan, siis ikka tahaks ka mõõdulindiga mõõta ja lihvida ja tapeedijääbuseid nokkida ja mida ainult lastakse..
kõige rohkem tahaks ilma jalavarjudeta tolmuse põranda pealt üle leekida.. oeh..
keelatud vili või nii.. Martat ka nagu magnetiga tõmbab sinna tolmuse toa poole..

vahepeal on Susanna muudkui kasvanud.. jälle vaatab/ ütleb/ teeb midagi, mis paneb mind imestama, et näed.. jälle kasvanud.. ja juba ta saigi kolmeseks.. 1. septembrist hakkame lasteaeda proovima..

ohoo!

Isa: "Kelleks sa tahad saada, kui sa suureks kasvad?"
Tütar: "Rapuntseliks!" Mõtleb natuke: "Siis te teete mulle kollased juuksed."

Püha mùristus!

Korra keerad ringi ja laps laseb käpuli mööda tuba ringi, istub, seisab, proovib toe najal edasi liikuda - nii põlvili kui püsti..
Proovib kõike kätte saada, kuhu käsi ulatab..
Ja ütleb nagu (ai)tah, tah.. da-da, emmmmä - hädas, mämämäm - suures näljas, kui näeb, et juba tegelen sellega..

Heldene aeg!

Niisiis.. Marta on haige.. või noh - palavikus.. ja seda juba neljandat päeva.. Mitte lihtsalt palavikus, vaid ikka kõrges. Näiteks täna öösel saavutas 40,0, mispeale sai koheselt rohtu ja viinalahusega hõõrumist, mis langetas palaviku 39,3 peale.. juhhei.. midagigi.. Siinkohal olgu öeldud, et eile käisime ka perearsti juures ettenäitamas, loomulikult oli selleks ajas temperatuur ilusti 37,6. Ei ole köha, ei ole päris nohu.. aeg-ajalt nina alt õrnalt vesine.. Esmaspäeva hommik algas 38 palavikuga.. Loomulikult oli esimene mõte hambad - arst aga vaatas ja arvas, et ei näe hambaid veel tulemas.. aga kurk oli punane ja see oligi tegelikult kkõik, mis ta leidis.. Kõrvad ilusad, kopsud korras.. Saatis meid siis koju, kui vaja saab ju homme ka rohtu kirjutada.. Hommikul õnnestuski kedagi telefonitsi veenda, et äkki nüüd saaks mingit analüùsi, et saaks ehk sobivat ravimit.. Varsti selgub!

Et siis põletiku näitajad korras, hemoglobiin veidi madal, aga kui jälle hea isu tuleb, siis liha liha liha.. Arsti arvates oli kurk veidi punasem, kui eile ja soovitas ikkagi antibiootikumi.. hmm.. punasele kirgule ja palavikule.. nojah.. Aga olles juba kolm ööd väga kõrge palavikuga jamanud, andsingi survele alla ja andsin lapsele seda antibiootikumi.. kuigi eilseks lõunaajaks oli palavik jälle langenud.. nii et ei olnud palavikku.. ja mina ikkagi arvan/ loodan,et need hambad ka tulevad.. Loodan lihtsalt, et saame kaks ropsu ühe hoobiga.. et haiguse foonil ka hambad lõikuks.. et ei peaks hammastegfa uus trall hakkama ja et ei annaks niisama antibiotsi..
Eelmise kõrge palaviku ja haigusega tuli ju 4 hammast korraga..

Igal juhul laps magas rahulikult kogu öö, ühe läbi une einestamisega ja ärkas lõbusas tujus turnijana.. 😊

plaks

vahepeal on laps hakanud end üle jala keerates popsti istuma sättima.. liigub hülge stiilis üsna nobedalt.. aga juba harjutab käputamist, vaikselt proovib põlvili liikuda.. ja mõninpäev tagasi hakkas lehvitama nagu natuke ja plaks-plaks plaksutama.. muidu on rõõmus, isu hea ja meeldib suhelda..

7. kuu

Niisiis.. üle kuu aja haigeolemist selgus järjekordses tervisekontrollis, et ohoo.. 7 kuud täis.. Kaalume-mõõdame ka..
Mõeldud, tehtud!
Kaal 9,45kg.
Pikkus 68cm.
"Hambaid on?" - "On, kuus hammast."
"KUUS! KUUS HAMMAST!?" - "Nojah, kaks all, neli üleval."
"Oi! Ema, kas me ikka vaatasime kaalu õigesti? Oli ikka 9 ees?" - "Mu meelest küll, aga võime ju üle kontrollida.."
"Ja ongi! Aga ta oli ju haige, nii palju juurde võtnud. Mis ta teil sööb?" - "No rinnapiima ja köögiviljapüreesid."
"Ahah.. lisatoit.."
Küll on häda, kui ei anta lisatoitu, siis jälle jama, kui laps haiguse ajal juurde vötab.. Uskumatu lugu töesti, aga mul lapsed hea isuga, söövad, mis antakse ja on röömsad ja trullad.. Siinkohal ei saa mainimata jätta, et isegi natuke kahju, aga suurem preili juba kasvab sellest beebitrullast välja.. muudkui venib ja venib pikemaks ja muutub juba suure lapse nägu ja varsti saab juba kolmeseks.. Alles ta ju oli beebi.. alles me ju olime kahekesi noored armunud, kodistamas ühest üürikast teise.. Hah.  tegelikult oli see ikka juba ammu.. Nüüd oleme tsipake vähem noored armastavad ja õnnelikud emmed-issid, tuba täis päiksekiiri ;)

Beebi on aktivist.. ukerdab käputada ja liikuda.. tal selline oma stiil.. ei ole klassikalist kõhuli roomamist, aga käpuli ka ei käi.. siiski edasi liigub.. nagu väike ussike.. päevakoer.. vöi morsk.. hellitavalt tögan teda, kutsudes hülgepojaks.. kätele toetades, tõstab keha maast lahti, toetades varvastele.. siis tõmbab põlved koos kronksu, toetab maha ja laseb kõhuli.. tõstab käed edasi ja kordab harjutust.. ja kui väikest kollast pissupotti näeb, teeb seda väga kärmelt.. :D

Kena kevadet!

OMRON INHALAATOR NE-C801KD

Kõigepealt - tegemist ei ole mingi Omroni reklaamiga, keegi ei maksa mulle midagi selle postituse eest ja kõik jubinad-vidinad on enda hangitud.

Niisiis olen lõpuks jõudnud tänapäeva koduravi põhilise seadmeni.. inhalaator või kompressor-nebulisaator või kuidas keegi.. aurumasin..
Kui nüüd pesamuna haigeks jäi, sai selgeks, et tuleb ikka tellida aparaat.. aga tarne viibis ja seisund halvenes ning saime proovide ka haigla aparaati.. seal oli meie kasutuses PARI JuniorBOY SX ja kui ma poleks jõudnud enne seda oma aparaati ära tellida, oleks ma tahtnud just seda masinat.. praeguste otsingute järgi müüb meil Eestis seda aparaati Semetron.. hind jääb orienteeruvalt 200€ ringi.. pigem pluss natuke, kui just käpp sees pole.. ;) selle kiituseks on supermugav lastemask, mida saab kasutada ka lamavas asendis ning ravimi aurutab ära jäägitult.. õhuvoolik on piisavalt pikk, nii et ei pea aparaati piltlikult öeldes põlveotsas hoidma.. beebiga on lihtsalt mugavam, kui seade ei ole nii lähedal, sest tal võib olla tuju see sealt varbaga mujale udjada.. ehk maha kukutada..

aga.. saatus tahtis nii, et ma omale selle Omroni hangiksin.. olin eelnevalt saanud juba erinevaid Omroni inhalaatoreid proovida ja nagu natuke tuttav juba.. aga vaiksema mürina ja pisikese beebimaski pärast sai valitud just see lasteversioon.. need mänguasjad seal on mõtetud, sest lapsel on raske neid nii lähedal vaadata - silmad kõõrdi.. pigem need ajavad närvi.. ja võib-olla mõistlikum kätte anda üldse, mitte sinna maski ette toppida.. või siiski.. juurdeostetud SEBS-maskiga isegi töötab, sest siis jääb mänguasi ninast ikka veidi kaugemale..

ja ma ei saanud ju seda asja nii jätta ning otsisin internetiavarustest, kas tõesti pole mingeid lisaosasid võimalik juurde osta.. ja on küll..
leidsin, et Omronil on PARI maskile analoogne beebi-/ lastemask olemas, millel ei ole neid suuri auke külgedel, kust väärtuslik ravim pahinal vehkat teeb.. ja sellega komplektis on ühendusadapter, mida on võimalik samuti sättida lamava asendi jaoks.. mask on tugevam (aga mitte kõva vastu nägu) ja ei vaju lössi, kui laps tahab seda näiteks eest ära lükata.. mask mahub vabalt ka kahe-poolesele ja kasvuruumi on pisut veelgi.. nii et ei ole vaja muretseda, et mõtetu ost, mis kohe väikseks jääb, eriti kui peres lapsi juurde tulemas.. (ei ole vihje!)
OMRON SEBS lastemask (8,84€ Ülikooli apteek).
Lisaks ostsin juurde veel ninaotsiku, mida on võimalik panna tavalise lastemaski ja nebulisaatori vahele, see suunab ka auru otse ninasuunas, nii et ei lähe nii ruttu pahinal nendest maski küljeaukudest välja.. see oli minu jaoks uus nipp, mida rääkis üks teine emme oma kogemusest.. töötab küll.. aga millegipärast meil seda jubinat komplektis polnud.. seega tuli juurde osta.. (~2€)

    

samuti tuleb mul juurde osta täiskasvanutemask, kui tahaks ise kasutada.. samas peaks saama asja aetud ka vastavalt huuliku või ninaotsikuga.. 

ehk.. võib-olla oleks mõistlikum osta NE-C801 aparaat, millaga on kaasa täiskasvanute- ja lastemask ning juurde võtta vajadusel SEBS beebimask... neid mänguasju pole nagunii vaja.. ja see, kas aparaat on kollane või valge, ei muuda väga auru omadusi.. ;)

meil jäi selline valik, sest sel oli soodukas see hetk.. ~63€ maksin.. irooniline, et lisaotsikuid ostma minnes vaatas mulle Ülikooli apteegis ihalaatori juures vastu kollane silt 59.90.. samas olen mõne edasimüüja veebilehel näinud ka hinda 75€.. nii et tasub ikka natuke ringi vaadata.. mõnikord isegi Amazon võ Ebay aitab..

Siin on näha SEBS mask lamavas asendis .

Siin on ninaotsik maskiühendusavas ja edasi läheb nebulisaatori otsa. Imikumask ja lastemask.

VI kuu

Mõõdud vastavalt 02.03.2016 

    
   * pikkus 68 cm
   * kaal 8,87 kg

All keskel kaks hammast naeratavad.. üleval paistab kaks triibukest, mis kohe-kohe ilmselt lõikuma hakkavad.. teevad igal-juhul tuska lapsele.. oma lemmikuimat trummi närib igal-juhul väga andunult..

Jutustab vahvalt oma juttu..
Aktiivselt käputab.. lühikest aega korraga..
Ei rooma..
Liigub ümber oma telje.. päripäeva, vastupäeva.. lükkab ennast kätega tahapoole.. keerab kõhuli ja tagasi ja suure voodi peal rullib päris nobedalt..
Sööb lisaks rinnapiimale köögiviljapüreed, ploomipüreed.. on maitsta saanud ka banaani ja õuna..

V kuu ja natuke..

niisiis.. kaks kikut alalõualuust tervitamas.. kaal üle 8kg ikka.. inimesed kaeblevad, et hakkab juba raskeks muutuma see sületäis ;)  
kõhuli olles teeb tublisti kätesirutusi (rind maast lahti) ja aeg-ajalt olen näinud teda ühte põlve üritamas kronkru tõmmata.. aga siis enam ei tea, mis edasi peale hakata ja a) vajub tagasi kõhuli, b) vajub üle õla kummuli..
selili olles üritab kõigest väest peanuppu kõrgemale küünitada.. ikka püüab ja püüab, aga istuma ei saa..
Susannaga on sõbrad.. teevad üksteisele "pai".. või noh.. Susanna teeb pai.. pakub talle tublisti beebi mänguasju.. kui aga Marta ukerdab ja haarab millestki teiste omast, siis asub Susanna kohe päästma, mis päästa annab..
Martale kõige suurem meelelahutus on vaatata kui Susanna on vannis.. siis ta vaatab ja lõkerdab naerda.. oh häda, kui me koju kolime.. seal meil pole suurt vanni!
ahjaa.. söömine.. meie Martale on lusikotsast körvitsapüree söömine nagu maailma kõige normaalsem asi.. nagu iseenesest mõistetab.. kuna tegi emme ehmatuseks trikki ja ei kakanud mitu päeva, siis on saanud maitsta ka ploomipüreed.. eile sai kartuliputru rinnapiimakastmes ;) oh seda elevust ja ootusärevust, millal juba lusikas suuni jõuab.. ja kui see ampsuke otsa sai.. no nii oleks natuke veel tahtnud..  varsti.. varsti..

(4,5 kuud) Esimene tuli...

Jah.. nii ongi.. minu 4,5 kuusel tuli esimene hammas.. 12.01.2016

Käisime 13.01.2016 ka mõõtmas. 7,82 kg ja 64 cm pikkust. Peaümbermõõt 41cm, rinnaümbermõõt 45cm.
Oskab keerata kõhuli üle mõlema külje. Haarab asju kahe käega väga innukalt. Jutt on väga lõbus ;)

:)

Susanna Lota: "Emee, aita mul nukule trussad jalga panna."
Mina: " Äkki sa proovid ikka ise panna?"
Susanna Lota: " Ma ei saa, ma olen väikene laps!"

oma kodu teema

majajutud siin nüüd seal maal, et veel vana aasta sees jõudsime notaris ära käia ja dokumendid allkirjastada ning ka arveldamised jõudsid tehtud saada.. ;) oleme nüüd majaomanikud.. ja ootame pinnase soojenemist, et saaks asjatama hakata.. Hiiumaa - siit me tuleme..

läks kummuli.. see teine..

nii nii.. Marta Johanna juba nelja kuune.. ja eile.. jah eile.. 02.01.2016 keeras ennast ise seljalt kõhule... ilmselgelt ajas see toiming teda ka mõõrukalt vihale.. vähemalt tema väljendusrikas hääleke lasi kuulda kerget või ka natuke raskemat frustratsiooninooti... ja oh siis seda õnnistust kui kõhuli sai ja siis ennast võidukalt käte peale sirgu lükkas... pea oli ikka niiiiiii kõrgel.. uhke emme rõõmuhõiskeid terve tuba täis.. aga kuhu jäi fotokas.. nagu alati.. oli kuskil toa teises norgas mõne raamatu all.. arsti aja saime endale alles 13. jaanuariks.. siis mõõdud..