Kõik algas kenasti.. Susanna sai jõulunädalal lasteaiaski käidud.. Ja viimaks, reede hommikul, toimus kauaoodatud lasteaia jõulipidu. Vaikselt lapsele patsi punudes, kuulasin kasvatajate vestlust.. Kes on haige ja kellel kodus kõik teised haiged, aga peole ikka laps tuuakse ja kes eile oksendades poolest päevast koju läks.. What!? Vahva.. Keegi oksendas.. No loodame.. Pöidlad pihku, et pihta ei saanud.. Nüüd siis siin ta on.. Muidugi võis pisiku-kurjam tulla kust iganes.. Poeringilt, praamipealt.. Uhiuues praamis oli ju loomulikult tarvis tutvuda ka mängutoaga, enne kui ära rokastatakse.. Muide - jess, pallimerd pole.. Mängutuba on kõige ülemisel korrusel ja lift ei tööta!
Igal-juhul.. Lapsed ärkasid jõululaupäeva hommikul rõõmsalt ja reipalt.. Terved nagu purikad, peaaegu.. Üks pisut tatine ja kerge köhajäänukiga.. Päev kulges jõulutaadiootuses, mis siis, et jõulutaat oli juba käinud Pärnus vanaema juures ja lasteaias.. Ikka oli ootus suur, sest hommikul käisid viimased päkapikud ja päris jõulupäev oli käes.. Ja siis.. Sealt ta tuli.. Läbi pori ja vihma, punane kott õlal ja lastele lehvitades.. Jõuluvana.. Ja saivad pakid kätte, sõime jõululõuna.. Lapsed mängisid siin-seal.. Tegime pilti ja olime toredad.. Ja siis Marta oksendas suure kaarega pool põrandat täis.. Noh.. Pikk ja väsitav päev.. Palju siginat-saginat-kartulisalatit ja palav oli ju ka.. Vops.. Pesime puhtaks, panime tudukad selga ja lehvitasime teistele head und.. Jõudsime voodi juurde ja uuesti.. Marta oksendas magamistoa täis.. No.. Kiire koristus, riietevahetus ja tuttu.. Ja jälle.. Seekord andis kenasti märku.. Ja saime ilusti kausile pihta.. Siis tuli Susanna tuttu, kes oli pikast päevast väsinud ja lõunauneta.. Kurtis küll kõhuvalu ja tahtis potile, oli temagi sooja söögi vahele jätnud ja ainult kartulisalatit vitsutanud.. No kõht põrises ja oli puuksu täis.. Uinus kiirelt unejutusaatel.. Issi sättis end mugavalt arvutisse tööle ning siis oksendas Susanna oma voodi tublisti täis.. Suur laps, suure lapse söömine, suure lapse auur okse.. Nii kahju oli kohe temast.. Nii see öö meil siis kulgeb.. Iga Susanna ägina peale, äratan Taavi ja käain valmis olla laps kausikohale tõstma, iga Marta matsutamise ja nutuhala peale sätin ta kausiligi hakkama.. Üheksal korral kümnest, oli minu agarus asjakohane.. Umbes 20 minutit olen juba magada ka saanud.. Vaatame siis, kuidas öö üle elame.. Meie esimene tõsiseltvõetav kõhuviirus.. Varem on Susanna umbes kaks või kolm korda erijuhtudel oksendanud, mul igal juhul rohkem ei meenu tema kolme-poole aasta jooksul.. Nii et, see on mulle pigem uus kogemus ja ma olen väga tänulik, et mu kallis abikaasa mul abiks on.. Kummalgi oma oksekaisukas.. Elame selle üle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar