Nonii.. lõpuks võtan aega, et kirjutada.. no lihtsalt ei ole aega..
tundub, nagu oleks Marta insult juhtunud juba terve igaviku tagasi, et ei mäletagi enam, kui kaua lõpuks haiglas olime.. igal-juhul munadepühadel olime rõõmsalt pere keskel mamma juures, kus koos värvitasime mune ja koos ka koksisime, nii et tänagi veel ütleb Marta kok-kok, kui muna näeb..
Martaga on olukord oluliselt paranenud.. Käime jaokaupa haiglas taastusravi saamas (tegevusteraapia, füsioteraapia ja ujumine). Haigekassa reeglite järgi saab korraga teha 10 päeva ja siis peab olema paus.. peale haiglat oleme saanud ühe sessiooni taastusravi.. järgmine sessioon juulis.. Kui haiglas olime, käisime ainult füsioteraapias ja siis tundus, et jagadel läheb päris hästi, aga käega tuleb tööd teha, et ta seda kasutama hakkaks.. samas kui kätt kasutas, tegi see päris hästi seda, mida vaja.. ilmselt on tal sõrmedes tundlikkuse häire või ülitundlikkus, aga jah, peenmotoorikat tuleb harjutada, pisikesi asju kinni võtta.
Selle mai kuu sessiooni ajal tegevusteraapias muutus käeline tegevus tublisti paremaks ja terapeut mitmelgi korral pidi minuga täpsustama, et kumb käsi vajab tähelepanu, samas on jalga tulnud mingi väikene kangus, aeg-ajalt hiivab natuke seda jalga.. eriti füsioteraapias, seal tal tuleb isegi vist natuke kratt sisse ja vahel tundub, nagu teeb meelega.. sest kodus toimetades käib küll nobedasti..
ja sessiooni teisel nädalal käis järsku mingi klõps ja hakkas jalg trepist alla minnes painduma.. nii et trepitrenn läheb hästi..
kodus harjutame ka ikka.. eriti harjutab Marta emmel eest ära jooksmist, on rõõmupall ja muidu tore.. välja arvatud siis, kui ei ole :P vahel ikka jonn ka..
tegelikult on taastusdravis käia ka tore, sest siis saame kohe kahe nädala kaupa mamma-papa juures käia.. iga päev linna sõit on muidugi lapsele väsitav, aga parem ikka, kui reaalselt haiglas kohapeal passimine..
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar