neljapäev, 29. oktoober 2015

libeda peale

eile oli tore päev.. esimeat korda oli nii külm, et lombid olid jäätunud ja terve päeva jooksul ära ei sulanud, kuigi oli väga ilus päikeseline ja vaikne päev.. päikse käes oli isegi nagu sooja tunda.. ja pesud kuivasid ka õues ära :)
lapsel oli nii vahva, sest muru oli valge ja sahises ja porilombid olid libedad ja praksusid, kui peale minna.. oh seda rõõmu.. "emme, lähme veel libeda peale"
ja siis sai jooksurattaga igast lombist läbi sõidetud, seda loomulikult aeglaselt, et jõuaks praksu kuulata ja vaadata..
meil siin maateedel on kummalgi oma rada, nii nagu autod need sisse on kulutanud ja siis me pidimegi kohakuti käima ja libeda peal praksutama.. tema rattaga ja mina vankriga.. väike käskija ja korraldaja mul..

pühapäev, 25. oktoober 2015

suur muutus Susanna Lota igapäevaelus..

nüüd peab lapseke üleöö suureks saamaa.. nimelt oleme jõudnud hetke, kui lõpetame viimase tita-tegevuse.. tudu-luti..
sa mõtled.. ohoo.. meie kahe-aastane kasutab veel magamise ajal lutti.. noh enam mitte..
ilmselgelt oli see tegevus talle tuttav, tähtis ja turvaline.. tema Lutu.. ja tal oli neid veel tükki kolm..
aga nüüd jõudis aeg sinnamaale, et Susanna juba piisavalt suur tüdruk, et oma lutid saata mõnele pisipisi titale, kes on kuskil väga õnnetu ja nutab, sest tal ei ole lutti.. ja ta on alles nii pisike, et ei oska rääkida.. ja siis tubli Susanna oli nõus oma lutid talle postiga saatma..
 me kaunistasime koos ühe karbi, kuhu kirjutasime peale postitamise informatsiooni.. seejärel tegime karpi lutudele pesa.. siis pani laps oma käega lutud pesasse ja emme abiga karbi kinni.. sidusime paelaga kinni ka.. läksime siis autoga postipaki automaadi juurde.. seal sai Susanna vajutada rohelist nuppu, kapi uks läks lahti, lapseke pani paki kappi ja lükkas ukse kinni.. ja siis tuli automaadist välja üks kiri ka.. kviitung, et pakk läheb pisipisi titale.. ja tulimegi tulema.  nüüd valge postiauto viib paki ilusti kohale..


head teed minna!


õhtul unejuttu lugedes oli meie issi nii tubli ja rahulikult seletas ja tuletas lapsele meelde, et me ju saatsime lutud ära ja enam neid meie juures pole.. varsti jõuavad õnnetu tita juurde..
loomulikult võtab uue olukorraga kohanemine veidi aega ja esimene kurvastamine toimus juba kesköö paiku ära.. aga usume, et see kurb ja raske tunnne läheb mööda.. nii lapsel, kui vanematel..

päikest ja rõõmu meie unedesse 🔆

laupäev, 24. oktoober 2015

üks suur kurb nali..

meie oma kodu ootuses.. kui panime oma Kalamaja korteri müüki ja olime nõuks võtnud Hiiumaale kolida, eiosanud me ettegi kujutada, kui kaua see võib aega võtta..
üsna kiiresti leidsime meie unistuste koha, mis lõpuks polnudki nii vägaunistuste koht, vaid pisike ülehinnatud mängumaja,mis tulnuks palkideni paljaks võtta ja umbes teine samasuur veel külge ehitada.. samas oli silma jäänud veel mõned objektis, aga eriti üks kunagine piirivalve maja.. loomulikult kuulub see riigile.. ja nagu ilmselgelt kõik võivad eeldada, võime meie rahuliku südamega kinnitada, et pole ajakulukamat ettevõtmist, kui riigiga/ametnikega asjaajamist..  ülemöödunud suvel käisimegi mõnesid kohti vaatamas ja olime väga lootusrikkad, et varsti-varsti saame korteri müüdud ja siis kohe ostamegi maja.. ja siis tuli reaalsus - jaanipäeva aegu müüki pandud korter läks ära alles novembri keskel ja siis oli millegipärast meie piirivalvemaja kuulutus maha võetud.. kallis meha suutis kõikvõimsast internetist siiski selle aegunud kuulutuse leida ja siis juba riigikinnisvara haldajatega ühendust võtta.. ütlesid, et enne uut aastat kindlasti midagi ei toimu.. noo ootasime.. jaanuaris 2015 öeldi, et enne märtsi-aprilli ei tehta midagi.. siis olid valimised ja mis iganes jubaka ära.. võiks ju asja kallale asuda.. kuskil on ju üks noor pere, kuhu õige pea perelisa tulemas, kes ootab niiiii vägaoma kodu.. njaa.. aprillis öeldi, et enne juunit ilmselt siiski midagi ei toimu.. juunis öeldi, et nüüd on suvepuhkuste aeg.. oh seda õnne.. augusti lõpuks oli selgunud konkursi korras maakler.. juhhei.. no lõpuks hakkasid asjad liikuma.. maakler käis vaatas objekti üle, tegi pildid ja pani üles avaliku kuulutuse.. nii.. kolme ahvi kiirusega panka.. oh häda.. pank avastab, et renoveerimise käigus välja ehitatud teine korrus ei ole kantud ehitusregistrisse ja seega kasutusluba pole, mis omakorda lõi ruutmeetrihinna kuhugi mujale :& ehk.. tuleb dokumendid korda ajada, enne laenu ei saa.. loogiline ja mulle meeldib kord selliste asjade puhul.. no pole hullu.. see pidavat võtma kaks nädalat.. jajah..
kui olime oma kaks nädalat ära oodanud viisakalt, tundsime huvi, et kas saab ikka enne külmasid tehingu tehtud.. selgus, et plaanidel olid valed mõõdud ja tuleb uued joonised teha.. et kui oleme endiselt huvitatud, siis läheb kuu aega veel.. nonii oktoobri keskpaigani.. ootasime muidugi.. sai see aeg läbi ja võtsime jälle maakleriga ühendust.. siinkohal oleks aus mainida, et kahju juba sellest maaklerist.. vastuseks siis, et riigikinnisvara nüüd leidis hanke kaudu kellegi, kes teeb uued mõõtmised.. tähtaeg 20. november.. ehk siis aasta möödas korteri müügist!
suure tõenäosusega enne detsembrit ei toimu miskit.. no mida asja nad venitavad, me aru ei saa..

mis siis ikka.. naudime senikaua metsaidülli ja vaikset puudekohinat ;) siin on ka väga tore!

pühapäev, 18. oktoober 2015

jätkuks potiteemale

Susanna üllatas mind ükspäev.. mina sahkerdasin beebiga, kui äkki kuulsin Susannat ütlemas "KÕIĶ"! ma isegi ei olnud märganud, et ta potile oli läinud.. nii vaikselt ja kiiresti oli hakkama saanud.. tavaliselt on vaja selle üle valjuhäälselt juurelda..

jooksuratas

täna, lastega õue minnes, juhtus selline lugu, et Susanna istus oma jooksuratta peale ja teadis täpselt, kuidas tuleb liikuda.. see oli lihtsalt nii õige ja laps nii rõõmus, et minagi rõõmustasin nii väga.. ta sai selle ratta omale sünnipäevaks juulis ja suhtus rattasse üsna kaua no mitte päris ükskõikselt, aga mitte just oodatud elevusega.. ei tulnud kohe välja.. üritas istuda kohe lenksu taha, mitte sadulale ja liikuda pigem seistes.. kätega tuli kinni hoida lenksu käepidemete otstest küljepealt ja üleüldse läks sõit kuidagi tiira-taara.. aga täna kaifis maatee sees olevaid "väikseid mägesid" ehk lombilohke.. ja kilkas naerda.. sai ilmselt lihtsalt õige tunde kätte :)