jooksuratas

täna, lastega õue minnes, juhtus selline lugu, et Susanna istus oma jooksuratta peale ja teadis täpselt, kuidas tuleb liikuda.. see oli lihtsalt nii õige ja laps nii rõõmus, et minagi rõõmustasin nii väga.. ta sai selle ratta omale sünnipäevaks juulis ja suhtus rattasse üsna kaua no mitte päris ükskõikselt, aga mitte just oodatud elevusega.. ei tulnud kohe välja.. üritas istuda kohe lenksu taha, mitte sadulale ja liikuda pigem seistes.. kätega tuli kinni hoida lenksu käepidemete otstest küljepealt ja üleüldse läks sõit kuidagi tiira-taara.. aga täna kaifis maatee sees olevaid "väikseid mägesid" ehk lombilohke.. ja kilkas naerda.. sai ilmselt lihtsalt õige tunde kätte :)