I, II js III kuu

I kuu mõõdud -

II kuu mõõdud - 60cm pikk, 5,91 kg 
kahe-poole kuuselt on juba mõnusalt suhtlev.. vaatab huviga, jälgib, teeb nägusid ja üritab "jutustada".. ka omaette tapeediga näiteks.. naeratab ja mõnikord ka naerab häälega.. käed-peopesad rohkem lahti.. proovib katsuda, kui ma talle midagi ligi panen.. tutvub ümbritsevaga.. hoiab end juba päris hästi.. kõhuli jaksab juba päris kaua pead päris kõrgel hoida..

III kuu mõõdud - 62cm, 6,73 kg
selline vahva tegelane, teeb juba natuke kõvemat häält ja laliseb vahvalt.. " räägib" endiselt suure innuga magamistoa tapeediga, kellaga ja ka voodikarusselli tegelastega.. suure huviga jälgib oma vanema õe tegemisi-toimetamisi.. ja kui viimasel midagi eriti lõbusat käsil, siis pisike ka muigab või naerab.. võtab asjadest kinni, kui käeulatusse anda.. ja katsub huviga.. kõige rõõmsam on loomulikult siis, kui kogu tähelepanu tundub olevat temale suunatud.. paraku tuleb samal ajal ka suurema õe jutustamisi kuulata.. "emme, räägi Martale mis ma teen" või "räägi Martale mingi naljajutt!"

lumi..

ükspäev hakkas sadama lund.. toas oli toimetamist palju ja enne lõunaund öue ei jöudnud.. kui aga ärkasime, vaatasin aknast, et maa on kaetud kena valge vaibaga.. küsisin siis Susannalt, kas lähme proovime kelgutada, enne kui ära sulab.. oh seda röömu.. no ma ei ole nii kiirelt korraldustele allumist üle pika aja näinud.. naksti oli laps potil ja riides.. ja õue me läksimegi.. ja kiirelt valgust kaotavas õhtuhämaruses me oma kiiremaid ringe rallitasime.. vanker ees ja kelk järel.. aga kui emme ära väsis, siis lumememme teha ei saanud, sest polnud lumememme lumi.. see-eest saime koos auto puhtaks ;)

järgmisel päeval magas Marta nii hästi, et saime ikka valges välja.. seekord ei olnud väga kelgulumi.. kälk jäi mäe peale kinni ja ei libisenud hästi.. Susanna aga nautis mäe otsa ronimist.. ja saime ehitada lumememmw.. ilmselgetel asjaoludel pandi talle nimek Olaf.. multas ju ka selline.. ja laps oli jälle nii röömus.. käis ja kallistas ja pärast vaatas veel aknast ka.. täna oli hoopis sulailm.. ja lumememmel sulas nägu peast ära.. vähemalt oleme saanud lumeprotseduurid ära teha :)

hellusehoog

eile õues kuulsin oma last jooksurattal vurades ütlemas: "kallistan sind.. kogu südamest"..
ja nüüd läks lahti kogu südamest emotsioonide väljendamine.. "kullake, armastan sind kogu südamest!"

♥

esimene reis seljatatud

käisime perega Hiiumaal.. plaan tekkis üsna äkki, kui selgus, et meie kallid hiidlased meile see nädalavahetus ei saa tulla, otsustasin, et pole midagi teha, tuleb ose minna.. mina enam kauem oodata ei kannata.. nii suur õe igatsus juba ja nii väga tahtsin juukseid lühemaks saada..
reis läks kenasti.. kuigi eelmüük oli kõik väljamüüdud (praegu ju kahjuks ainult pisikesed vanad praamid, kuigi ei saa nuriseda, St. Ola on kaetud paljude paljude pehmete istekohtadega ja seal tore ema-lapse tuba, Regulal viisakas suur mänguplats suurematele rüblikutele liumäega ja puha), magas meie pisitibu kenasti, kuni olime end praamile sisse seadnud oma vaikses nurgapesas.. seal oli isegi vool olemas, isdsi sai tööd teha.. Susanna silkas ringi, vaatas merd ja inimesi ja tegi tantsu, kui noored lähedal oma nurgast tümmi lasid.. beebi oli nii eeskujulik.. ärkas.. tegi väikse puuksu.. naeratas.. sõi rahulikult ilma igasuuguse streikimise ja punnimiseta.. siis tegi röömsalt ja rahulikult oma nr kahe ka ära.. mähkuvahetus.. pikutas, naeratas ja üritas juttu ajada oma huvitavas beebikeeles.. siis võttis veel väikse lisa ning lasi end ilma igasuguse vastuhakuta riidesse pakkida ja hälli suruda ning ootas seal rahulikult, huviga toimuvat jälgides.. me panime turboga Susannat ja ennast riidesse ja lippasime autosse.. külas oli tore.. oma õe juures niiii mõnus.. hommikul läksime õega lastega jalutama ja õigesti tegime, et kohe hommikul käisime, sest ülejäänud aja sadas vihma.. lapsed said mõnisasti mängida ja ehitada klotsidest Hiiumaad ja joonistada.. tädi Jaanika tegi head paremat süüa..
järgmine hommik oli super.. pannkoogid kondenspiimaga.. minu jaoks nagu uudis.. millegipärast pole ise selle peale tulnud.. ja siis tuli aeg hakata minekule sättima.. andsin siis beebi nii kauaks tädi Jaanikale nunnutada, kuni Susannat ja endid valmis panime.. ja kui järg sai beebi kätte, siis õde rääkis, kuidas tema ümardatult kolme-poolene käis muudkui beebile pai tegemas, aga siis sosistas tõsise näoga, et "emme, anname ta juba tädi Kaidile tagasi".. lapsed on lahedad.. aga ka tagasisõit kulges kenasti.. pean mainima muidugi, et nii sinna kui tagasisõidul need vanad praamid olid ikka väga külmad.. isegi ei tahtnud salli kaelast võtta, jopest rääkimata ja siis tuleb beebil nt kostüümevahetus teostada, kuna suutis oma eine välja visata..

veel üks tähelepanek.. alati kui Susanna autos magab, on teeäärsetel karjamaadel karjade kaupa lehmi, lambaid, hobuseid, traktoreid ja mida veel.. aga kui ta sõiduajal ärkvel, siis paistam mõnikord harva, kuskil kaugemas otsas mõni üksik loom.. kui sedagi.. :/ isegi lennuväljal ei paista siis ühtegi suurt lennukit..

Päikest ja valgust ja sooja ;)

libeda peale

eile oli tore päev.. esimeat korda oli nii külm, et lombid olid jäätunud ja terve päeva jooksul ära ei sulanud, kuigi oli väga ilus päikeseline ja vaikne päev.. päikse käes oli isegi nagu sooja tunda.. ja pesud kuivasid ka õues ära :)
lapsel oli nii vahva, sest muru oli valge ja sahises ja porilombid olid libedad ja praksusid, kui peale minna.. oh seda rõõmu.. "emme, lähme veel libeda peale"
ja siis sai jooksurattaga igast lombist läbi sõidetud, seda loomulikult aeglaselt, et jõuaks praksu kuulata ja vaadata..
meil siin maateedel on kummalgi oma rada, nii nagu autod need sisse on kulutanud ja siis me pidimegi kohakuti käima ja libeda peal praksutama.. tema rattaga ja mina vankriga.. väike käskija ja korraldaja mul..

suur muutus Susanna Lota igapäevaelus..

nüüd peab lapseke üleöö suureks saamaa.. nimelt oleme jõudnud hetke, kui lõpetame viimase tita-tegevuse.. tudu-luti..
sa mõtled.. ohoo.. meie kahe-aastane kasutab veel magamise ajal lutti.. noh enam mitte..
ilmselgelt oli see tegevus talle tuttav, tähtis ja turvaline.. tema Lutu.. ja tal oli neid veel tükki kolm..
aga nüüd jõudis aeg sinnamaale, et Susanna juba piisavalt suur tüdruk, et oma lutid saata mõnele pisipisi titale, kes on kuskil väga õnnetu ja nutab, sest tal ei ole lutti.. ja ta on alles nii pisike, et ei oska rääkida.. ja siis tubli Susanna oli nõus oma lutid talle postiga saatma..
 me kaunistasime koos ühe karbi, kuhu kirjutasime peale postitamise informatsiooni.. seejärel tegime karpi lutudele pesa.. siis pani laps oma käega lutud pesasse ja emme abiga karbi kinni.. sidusime paelaga kinni ka.. läksime siis autoga postipaki automaadi juurde.. seal sai Susanna vajutada rohelist nuppu, kapi uks läks lahti, lapseke pani paki kappi ja lükkas ukse kinni.. ja siis tuli automaadist välja üks kiri ka.. kviitung, et pakk läheb pisipisi titale.. ja tulimegi tulema.  nüüd valge postiauto viib paki ilusti kohale..

head teed minna!

õhtul unejuttu lugedes oli meie issi nii tubli ja rahulikult seletas ja tuletas lapsele meelde, et me ju saatsime lutud ära ja enam neid meie juures pole.. varsti jõuavad õnnetu tita juurde..

loomulikult võtab uue olukorraga kohanemine veidi aega ja esimene kurvastamine toimus juba kesköö paiku ära.. aga usume, et see kurb ja raske tunnne läheb mööda.. nii lapsel, kui vanematel..

päikest ja rõõmu meie unedesse 🔆

üks suur kurb nali..

meie oma kodu ootuses.. kui panime oma Kalamaja korteri müüki ja olime nõuks võtnud Hiiumaale kolida, eiosanud me ettegi kujutada, kui kaua see võib aega võtta..
üsna kiiresti leidsime meie unistuste koha, mis lõpuks polnudki nii vägaunistuste koht, vaid pisike ülehinnatud mängumaja,mis tulnuks palkideni paljaks võtta ja umbes teine samasuur veel külge ehitada.. samas oli silma jäänud veel mõned objektis, aga eriti üks kunagine piirivalve maja.. loomulikult kuulub see riigile.. ja nagu ilmselgelt kõik võivad eeldada, võime meie rahuliku südamega kinnitada, et pole ajakulukamat ettevõtmist, kui riigiga/ametnikega asjaajamist..  ülemöödunud suvel käisimegi mõnesid kohti vaatamas ja olime väga lootusrikkad, et varsti-varsti saame korteri müüdud ja siis kohe ostamegi maja.. ja siis tuli reaalsus - jaanipäeva aegu müüki pandud korter läks ära alles novembri keskel ja siis oli millegipärast meie piirivalvemaja kuulutus maha võetud.. kallis meha suutis kõikvõimsast internetist siiski selle aegunud kuulutuse leida ja siis juba riigikinnisvara haldajatega ühendust võtta.. ütlesid, et enne uut aastat kindlasti midagi ei toimu.. noo ootasime.. jaanuaris 2015 öeldi, et enne märtsi-aprilli ei tehta midagi.. siis olid valimised ja mis iganes jubaka ära.. võiks ju asja kallale asuda.. kuskil on ju üks noor pere, kuhu õige pea perelisa tulemas, kes ootab niiiii vägaoma kodu.. njaa.. aprillis öeldi, et enne juunit ilmselt siiski midagi ei toimu.. juunis öeldi, et nüüd on suvepuhkuste aeg.. oh seda õnne.. augusti lõpuks oli selgunud konkursi korras maakler.. juhhei.. no lõpuks hakkasid asjad liikuma.. maakler käis vaatas objekti üle, tegi pildid ja pani üles avaliku kuulutuse.. nii.. kolme ahvi kiirusega panka.. oh häda.. pank avastab, et renoveerimise käigus välja ehitatud teine korrus ei ole kantud ehitusregistrisse ja seega kasutusluba pole, mis omakorda lõi ruutmeetrihinna kuhugi mujale :& ehk.. tuleb dokumendid korda ajada, enne laenu ei saa.. loogiline ja mulle meeldib kord selliste asjade puhul.. no pole hullu.. see pidavat võtma kaks nädalat.. jajah..
kui olime oma kaks nädalat ära oodanud viisakalt, tundsime huvi, et kas saab ikka enne külmasid tehingu tehtud.. selgus, et plaanidel olid valed mõõdud ja tuleb uued joonised teha.. et kui oleme endiselt huvitatud, siis läheb kuu aega veel.. nonii oktoobri keskpaigani.. ootasime muidugi.. sai see aeg läbi ja võtsime jälle maakleriga ühendust.. siinkohal oleks aus mainida, et kahju juba sellest maaklerist.. vastuseks siis, et riigikinnisvara nüüd leidis hanke kaudu kellegi, kes teeb uued mõõtmised.. tähtaeg 20. november.. ehk siis aasta möödas korteri müügist!
suure tõenäosusega enne detsembrit ei toimu miskit.. no mida asja nad venitavad, me aru ei saa..

mis siis ikka.. naudime senikaua metsaidülli ja vaikset puudekohinat ;) siin on ka väga tore!

jätkuks potiteemale

Susanna üllatas mind ükspäev.. mina sahkerdasin beebiga, kui äkki kuulsin Susannat ütlemas "KÕIĶ"! ma isegi ei olnud märganud, et ta potile oli läinud.. nii vaikselt ja kiiresti oli hakkama saanud.. tavaliselt on vaja selle üle valjuhäälselt juurelda..

jooksuratas

täna, lastega õue minnes, juhtus selline lugu, et Susanna istus oma jooksuratta peale ja teadis täpselt, kuidas tuleb liikuda.. see oli lihtsalt nii õige ja laps nii rõõmus, et minagi rõõmustasin nii väga.. ta sai selle ratta omale sünnipäevaks juulis ja suhtus rattasse üsna kaua no mitte päris ükskõikselt, aga mitte just oodatud elevusega.. ei tulnud kohe välja.. üritas istuda kohe lenksu taha, mitte sadulale ja liikuda pigem seistes.. kätega tuli kinni hoida lenksu käepidemete otstest küljepealt ja üleüldse läks sõit kuidagi tiira-taara.. aga täna kaifis maatee sees olevaid "väikseid mägesid" ehk lombilohke.. ja kilkas naerda.. sai ilmselt lihtsalt õige tunde kätte :)

poti peale..

see kahene on mul viimastel päevadel nii tubli abiline olnud.. läheb ise poti juurde, võtab püksid alla, ajab oma asjad ära, teeb paberiga puhtaks nii hästi kui oskab, ja tõmbab püksid üles.. keerulisem variant, kui number 2 tuleb, siis istub niikaua kuni emme saab appi minna pühkima.. aga viisakalt teatab "kõik", kui valmis on.. :)

eks ma pean ikka olukorda hindama ja meelde tuletama, et potile vaja minna, aga täna hommikul ärgates, kui mina Martat tissitasin, ütlesin Susannale, et ta omale sahtlist trussad ja sukad valiks, aga tema teatas hoopis, et läheb potile.. vot siis..

abiline

see minu kullakallis kahene on ikka selline askeldis ja abiline.. kui tita on hällis, teeb talle kiigu-kiigu, kui tita nutab, siis hüüab mulle: "emme, tita opasse vaja võtta/ tita tahab opasse".. ja eile oli nii vahva... tissitasin beebit ja vaatasin, kuidas Susanna Lota oma nukudega mängib.. siiss avastasin, et ta on mähkimislaua kõrvalt ära nihverdanud ühe Marta pluusi ja selle nukule kärusse tekiks peale laotanud.. siis läksid Susanna ja issi õue, meil läks veel veidi aega.. kui aga sättima hakkasime, leidsin eest tühja mähkimislaua.. aga kuhu jäi mähkimislina? Susanna oli selle ka nukuvankrisse tekiks viinud.. ehk kui midagi beebi asjadest kadunud, siis otsin seda veel väiksemate beebide juurest..

uus elu...

see pealkiri kajastab nii palju muutusi ja tundeid.. uus elu uue beebiga.. uus elu teise lapsega.. kahe lapsega.. uus elu uhiuue õega.. uus elu kolme naisega.. ehk siis palju uut meie peres.. otsa on lõppenud kõhubeebi aeg ja alanud on uus elu päikese all.. 

28. augustil sündis meie perre teine tütreke - Marta Johanna
3480g ja 49cm

kui arvestada fakti, et tähtaeg oli 22. augustil, jääb mulje, et tüdrukul oli tulekuga aega küll.. kui aga tulemiseks läks, siis toimus kõik väga kiiresti.. no seda oli ka oodata, kuna esimene tips tuli suurtest valudest alates 5 tunniga.. seega ei jäänud me väga kauaks koju ootama.. kõht oli juba mitu päeva trenni teinud ja tüngatanud,  et nüüd on minek ja siis jälle vaibunud.. kuid sel õhtul suurt õde tuttu pannes, tundsin, et nüüd lähme kontrolli, saagu mis saab.. loomulikult olid tuhud nõrgad ja vahed pikemad, kui tavaliselt haiglasse tulijatel.. aga et tulla oli kaugemalt, pakuti võimalust jääda sünnituseelsesse osakonda.. ma veel saatsin abikaasa koju rahulikult tuttu, et aega veel on..
no põhimõtteliselt oligi.. sain oma 8 minutiliste vahedega valutada öö otsa, hommikul kella kuue paiku pandi KTG-aparaat külge.. siis umbes kahe tuhu pärast tulid prõks-ja-pauh veed, nagu filmis.. siis käis ämmaemand vaatamas ja graafiku järgi ikka nagu nõrgad tuhud ja jalutas minema.. no tunne oli küll tõsisem, kui "nõrk".. oli veel umbes üks-kaks tuhu ja siis toimus hetkega muutus ja algasid pressid.. ja kus nüüd see ämmaemand oli.. helistasin ruttu abikaasale ja undasin talle läbi valu, et nüüd kiire..
nii ma siis külitasin seal voodis juhtmed küljes, abikutsumisenupud kahel pool, täpselt nii kaugel, etparima tahtmise korral ka ei ulata.. eriti kui iga 2-3 minuti tagant on selline tunne, et nüüd lähen pooleks, aga ei julge ju üksi ja elueest üritad tungi tagasi hoida.. lõpuks ämmaemand kuulis mu appikutset ja tuli kiiruga,ähmi täis, et alles ei toimunud ju midagi.. samal ajal jooksis alt kohale arst, kes oli arvutist mu KTG'd näinud.. hoo pealt tegi kindlaks, et on täisavaatus.. ämmakas jooksis ratastooli järgi, arst jooksis lifti kutsuma.. ja siis nad seal hingasid minuga koos, et ikka liftist sünnitustuppa jõuaks.. seal läks juba turboga.. paari-kolme pressiga titt kõhu peal.. ehk siis veed tulid ~ 6.30 ja sünniaeg 7.32
ilmselgelt ei jõudnud mu kallis abikaasa maagiliseks hetkeks kohale, vaid jõudis selleks ajaks, kui minuga juba lõpetama hakati.. aga ma arvan, et mis seal siis ikka.. korra on seda möllu juba näinud ;)
loomulikult unistasin ma teise lapsega vannis sünnitamisest ning seepärast sai ka valitud Pelgulinn, et seal suurem tõenäosus vanni saada ja peretubasidn ka oluliselt rohkem, kui meil Ida-Tallinnas.. aga vot siis.. kellelgi ei tulnud isegi pähe mingisuguse vanni peale mõelda ja peretoad olid kõik täis.. täpsustan.. kõik toad olid täis ja midagi valida ei saanud, ainuke vaba koht oli selline peretuba, kus voodi oli laiali lükatud ja üks teine emme juba oma beebiga tutvust tegi.. ja see emme oli üks jutukas emme.. no mina lihtsalt olen selline rohkem omaette-inimene..
oma haiglas oleksin end ilmselt mugavamalt tundnud, aga no pole hullu.. pisike ilmaime käes ja varsti juba kuu vanune.. küll see Pelgulinn ka meelest läheb..
(juhuks kui keegi ei suuda otsustada kuhu minna, siis mind jäid häirima sellised asjad: 1) WC pole prügikasti ega kätekuivatuspaberit, 2) keegi ise sulle midagi ei räägi, 3) haiglast väljakirjutades ei anta kaasa sünniepikriisi..)

nüüd oleme juba kodus ja oma uue eluga nagu harjunud.. pisikesel söömisega veidike raskusi ja käisime jälle imetamisnõustamises õppimas, aga saime abi.. emme ju ka teisel korral juba rahulikum kõige sellega.. saime kiirelt jaole ja asjaga tegelema.. selgus, et loodus väikse vingerpussi mänginud ja emme atribuutika pisibeebi väikese suu jaoks liiga suure teinud.. aga tibu kasvab ja suu ka kasvab ;) ja praegu sööb täiesti iseseisvalt ilma abivahenditeta.. jeee!

2-aastane

meie tips on nüüd saanud juba natuke aega olla kahene.. oskab seda ka ilust öelda ja kummagi käe nimetissõrmega näidata.. oskab edvistada ja olla häbelik.. kui lapsega koos minna kuhugi mingeid asju ajama, on kohe kõik klienditeenindajad niimoodi ümber sõrme keeratud, et lausa lust on vaadata.. sellist maiast moosivarganägu teeb ja siis veel see jutt..
kui laps ärkab unest, toimub meil selline dialoog:
"Kas uni läks ära?"
"Jah"
"Kuidas magasid?"
"Hästi!"
"Kas und ka nägid?"
"Jah"
"Mis sa unes nägid?"
"Lehma!"
"Ohoo, lehma.. Mis lehm tegi?"
"Pissis!"
teised variandid: sõi heina, sõi muru, magas.. karjamaal.. ja seda lehma näeb ta omast arust igakord, kui luugid pikemaks kinni lähevad.. olenemata sellest, kas ta tegelikult ka hästi magas või oli pool ööd putukapistevalu käes vaevelnud ja vigisenud.. või lihtsalt mingit halba und näinud...
talle meeldib õues mulle taga ajada ja nüüd juba ise mullitajat pudelisse pista ja siis sellega vehkides mulle teha.. update: oskab ka mulle puhuda... endiselt meeldib talle jooksmis- ja tagaajamismängud, ainult et emme ei jaksa praegu enam oma suure kõhuga joosta.. eriline lemmiktegevus on peitu minemine.. "emme, tule siia laua alla.. peidus!"
erilise andumusega paneb kokku puidust puslesid, kleebib kleepsuraamatu pilte, tahab viltpliiatsitega joonistada.. sünnipevaks sai oma esimesed vildikad.. pisikesed pontšikud.. samuti mängib hoolega pilli ja "teeb muusikat" nii väikese ukuleele kui süntesaatoriga.. just leidis kapist üles ka ksülofoni ja trummipulgad, nii et ansambel missugune.. ja laulud.. erilised lemmikud, mida kaasa laulda, on põdramaja, kivil istus väike konn, mull-mull väiksed kalad, aga neid on veel... entel-tentel trikatrei, uhtsi-kaaru-kommerei.. väga nõutud autosõidurepertuaar..
toitudest meeldib talle VÄGA tatra-/tatrahelbepuder, värske kurk, kala, liha, brokkoli, pannkoogid moosiga, oliivid, jäätis ja vesi.. veel meeldib talle keefir, morss, marjad, pähklid, leib, herned, hapukoorega praetud kartulid, kama, krõbinad jogurtiga..
endiselt ei taha riisi ega piima väga, aga rohkem pirtsutamist pome nagu täheldanud..
tudimisega on selliseda lood, et endiselt on vaja lutti ja emme/issi kätut kaissu.. aga meie voodisse päriskaissu ei tule.. kohe mitte ei tule.. lutist me oleme küll rääkinud, et kui pisike beebitita tuleb, siis me anname selle tudulutu titale, et Susanna Lota on juba nii suur, et enam pole vaja lutut.. aga jah.. eks näis, kuidas sellega läheb..
käisime ka perearstil kahe aasta kontrollis, kus meie enda puhkavat arsti asendas teine, väga põhjalik, arst.. mõõdud: 14,02kg ja 87cm pikkust.. hambaid vaadates märkis ära, et "oi, kui ilusad hambad.. te kindlasti pesete neid.." mul tekkis mõttes küsimus, et kas kuidagi teisiti saab ka.. :/ aga vaktsiinile lähme järgi alles sel nädalal.. meie fantastiline eestimaine suvi kinkis meile nohu ja arsti päeval oli harjumatu kuumus ning me igaks juhuks ei süstinud kohe värske nohu otsa, äkki kuskil veel palavik ka peidus.. aga nüüd siis plaan kolmapäeval uuele katsele minna.. süstile ja loomaaeda, kui ma just sünnitama ei lähe ;)

päikest ja pisut vähem kuuma..

kaotatud aeg..

appiappi.. kuidas aeg on lennanud.. vahepeal oleme koos kasvanud.. lapsel jälle uus hammas hakkamas.. alumine tagumine purihammas.. kolm veel siis oodata.. jutt hakkab juba jutu moodi minema.. eriti tore on see, et ka teised inimesed saavad temast küllaltki hästi aru...
lapsest on saanud veidike selline õnnetusemagnet.. ikka midagi juhtub.. aga teisiti vist ei saagi maailma avastada..
talle teeb palju rõõmu loomaaias käimine.. liivakastis mängimine.. porilombis plätserdamine.. jooksmine ja tagaajamine.. "emme, püüa mind kätte!!"
söögipoolest on endiselt tubli ja ei piparda üldiselt.. hommikuti eelistaks krõbinaid/müslit jogurtiga, aga meeldib ka muna ja vorstikesed ubadega ja pannikooki.. makaron läheb vist igas asendis.. brokkoli on endiselt heas nimekirjas.. ja igasugune värske kraam.. kurk, paprika, toores kartul, porgand.. loomulikult, kui tahad eriti hea sõber olla, too lapsele apelsini ja pähklit.. ja igasugused mammud.. maasikad juba omast käest võtta ja oh seda rõõmu.. aga ka poemammud - viinamarjad, murelid, oliivid.. jah, neid kutsutakse meil ka mammudeks..
kõige parem jook on vesi.. natuke mahla ja keefiri ka.. aga näiteks piim, ei meeldi väga.. emme rõõmuks ei meeldi lapsele ka mullidega joogid - need on (suurte) inimeste joogid, need kipitavad keele peal..
umbes kuu aega tagasi joonistasin uksepiidale järjekordse triibu ~ 84,5cm.. eks varstivarsti tuleb ka arsti juurde ülevaatusele minna.. hakkab see teine sünnipäev lähenema..
eile sai ilusast ilmast ja jaani meeleolust tingituna ka paljajalu murul ringi lipata.. kõdikõdi..
sagedasemad fraasid kõlavad vastavalt vajadusele:
- veel ... vaja
- ise ... vaja
- ... vaja
ja sinna juurde käivad ka vastavad näoilmed, mida on kahjuks väga raske sõnadega edasi anda..

kõhubeebi on tubli ja aktiivne mürgeldis.. emmel naksti 10kg juures ja napilt kaks kuud veel vaja oodata..  ja ootus on juba suur.. Susanna ka juba ootab ja teeb talle pai..

päikest ootama jäädes... 

järgmise korrani!

järelkaja..

eile saime ikka arstile jaole.. kuna lapse palavik juba kuues päev. kutsus meid vahele.. nii me siis läksime.. kaks palavikulist.. ja ootasime oma peaagu tunnikese viisakalt ära.. ja laps oli seekord nii tubli.  küllap tahab juba terveks saada.. kõigepealt vaatad kõrvad -okeid, üks õrnalt roosa.. siis kuulas - üks pool ragises palju - saadeti veel röntgenisse ka.. siis kurku - njaa, punane.. aga laps ikka tubli.. kuna emme sellist koledat hobusehäält tegi, kuulati ka mind - ei kahise.. aga mina olin ka "tubi" :).. siis läksime verd andma, põletikunäitajate suhtes - emmel korras, lapsel pahapaha.. aga analüüsi ajal oli jälle niiii tubli ja üldse nutma ei hakanud, emmele ju tehti ka ja polnud hullu midagi, sõrmeotsast tuli punane toru sisse..
niisiis lapsel äge bronhiit.. võimalik, et kopsupõletikuga.. emme ilmselgelt simulant :D
hea küll, hea küll.. keegi nii ei arvanud.. saime mölemad sobivad rohud peale.. lapsel oli juba õhtul nagu pisut parem olemi peale esimest antibiotsi annust.. mina tunnen ennast nüüd hommikul pisutpisut paremini.. kurk enam ei ole niiiii valus, see-eest on kõik lihased köhimisest nii haiged, nagu oleks terve aasta küttepuud korraga ära raiunud.. loodame varsti paraneda..

kevad käis.. me naudime seda aknast..

no tegelikult väga ei naudi isegi aknast, pigem voodist, kus me lapsega kummuli oleme.. oleme suutnud hankida mingi toreda viiruse, mis praegu pidi väga usinasti levima.. nii hästi kohe, et õde oma tibuga saare peal samas seisus on ..
algas minul kurguvaluga, edasi kriipis kuiva köha peale ja lisandus nohu, nii et mu pea uugab ja tahaks hingata, aga kui suu lahti hingan, tõmbab kohe torud kuivaks ja algab uus köharalli, mis nüüd juba ragised.. ka hääl on kergelt isane.. lapsel on kõigele sellele veel kõrge palavik.. keskmiselt 38,3, haripunktis oli 39,9... enesetunne käib lainetena.. vahepeal läheks isegi peaaegu meelest, et laps haige, kui otsa ei vaataks.. silmad vesised, paistes ja ajavad koledaid kollaseid kolle silmanurka.. ja siis kui jälle palavik tõusma hakkab, tekib olemises langus.. laps jääb rahulikuks ja kurvakeseks, tahab kaissu istuda või hakkab tuttu nõudma ja kui veel köhh tuleb, siis on nii ai, et nutt tuleb peale..
palaviku ja valu vastu kastume ibukat, köha ja kurgu raviks islandi käokõrva siirupit ja silmi puhastame kummeliteega.. aurutamist võin endale teha, sest tema teeb siis täiega vehkat.. issi on igal-juhul parem kui emme.. rohtusid võtab seekord isegi üsna leplikult.. emme ju võtab ka..
palavik saabus meile neljapäeva õhtul ja täna siis esmaspäev.. päeva ajal tundus isegi, et ta palavik oli taandumas, keha tundus normaalse temperatuuriga (tuleb arvestada, et täna oli minu esimene palavikuke 37,1) ja laps kepsutas mööda tuba tantsu teha.. õhtuks vajus aga jälle ära.. palavik taas 38,6..
õnneks tahab rohkem tududa ja vett tarbib kenasti.. no loodame, et hakkab ikka paremks minema..

kevade tunne..

ilusate soojade ilmadega on oluliselt sagenenud meie õuesviibimine.. võib-olla ühel korralt päevas tublile kahele korrale päikeserõõmule.. oleme siis riisunud ja muti mullahunnikuid lammutanud.. ja komandeeringus viibiva mamma lillepeenraid rüüstanud.. olgu olgu.. ilmselt mitte rüüstanud, pigem vabastanud eelmise aasta kuivanud iludustest.. nii suur kevadetuhin on sees, et tahaks kohe askeldada..
tibu aga tahaks kiikuda ja kutsusid vaadata ja hoogu teha.. või siis, et mina talle hoogu teeks.. veel... veel...
kui alguses liikus mul konkreetselt kanna taga, siis nüüd võin juba silmaulatuses liikuda ka.. jutt läheb muudkui arusaadavamaks.. samas kui tal "hoog peale tuleb", hakkab mingit huvitavat oma keelt rääkima..
on hakanud jälle üle mitmete kuude natukese haaval banaani maitsma.. mõnikord kui silma all on, siis ise küsib ka "baani".. samas "ouna" ja "piini" küsib pidevalt..
tal on tekkinud uus harrastus.. passib peale, kui Nöpsu puuri kaas lahti jääb, ronib aga jälle puuri..
tahab oma vinge mittetilkuva joogitassi kaissu võtta.. kaisuloomadest on tal see-eest üsna ükskõik..suured lemmikud on ka padjad.. neid väänatakse siis vastavalt, kas jalgade alla, seljataha või kaissu..
jääb juba terve nädala kõik uned magama ilma jauruta oma voodis.. siiski on veel esinenud selliseid juhtumeid, kus heledama unefaasi ajal ärkab, sonib kaissu ja magab edasi ja kui päris ärkab, hüppab krapsti oma voodisse tagasi..
lemmikud söögid on supid, ühepajatoit (sealt meeldib eriti see kollasem kartul, mis tegelikult on kaalikas), liha
loomulikult kuuleb ta alati ära nagu mingi detektiiv, kui keegi kuskil midagi krabistab või teatavate kappide uksi avab ja hõikab siis tungivalt "KOMMI".. eks tal mõnikord veab ka.. ;) aga mõnikord õnnestub ka rosinate või porgandi või toore kartuliga ümber veenda..
vanniaeg on endiselt parim osa päevast :D

viimastel päevadel on aga minu jaoks tekkinud kohutavaim osa päevast - kui kuhugi on vaja minna ja see tähendab lapse väliriietesse panemist.. siis joostakse eest ära.. kuhugi teise tuppa.. ja kui näole antakse, hakkab jõhker tsirkus pihta.. ja mitte selline lõbus variant.. ta viskab ikka korralikult kaarsilda ja võitleb iga rakuga vastu, et talle saapaid jalga ei pandaks ja sealt edasi kõik muud jutud.. aga saapad on kõige hullem..
mis kõige kurvem asja juures, on see, et ta ju ise niiiii väga tahtis õue minna.. kiikuma ja kutsusid vaatama ja mida iganes.. ja naks, kui esikusse jõuame keerab ära.. ja sellest, kui aja peale on kuhugi minek, ei taha ma üldse rääkida.. :( no ma ei oska teda meelitada.. jaks saab otsa ja hakkavad tulema juba ähvardused, et siis me ei lähegi õue/külla/peole/poodi/kuhuiganesplaanminnaoli, kui tema niimoodi käitub.. ometi ma ju tean, et tühjad ähvardused ei ole mõistlikud, kui ikkagi tagajärgi pole.. sest kui on vaja ikkagi minna, siis pakkin ta ju ikkagi riidesse.. kisaga või ilma.. ja tean, et kui juba õue või sihtkohta jõuame, lähevad tal mõtted mujale ja see tuju on möödanik.. mis ma siis peaksin tegema..? kas see on juba see nn. kohutavate kaheste teema?
 või läheb see mööda?

igal juhul.. päikest ja sooja ilma.. ;)

jutukas putukas..

tips kasvab mühinal.. kihvad kõik väljas, ülemised rohkem, alumised veidi vähem..
juttu on palju ja ootamatult tabab mind uute sõnadega.. räägib juba kaks-kolm sõna loogilises reas.. on avastanud enda.. Sanna Ota.. veel on tulnud trobinal teiste nimesid..
peale A(r)no on veel:
Teeje - Adeele Reeth
Buuno - Bruuno
Eena - Helena
tädi Miia - Mirjam
tädi Kisti - Kristi
Sanda - Lisandra
lisaks teatas ta mulle ühel hommiku köögilaua äärde istuma ronides kõva selge häälega "MUNA" - meestel oli hommikusest kiluvõileivast kaks väikest munaviilu taldrikule üle jäänud.. tips pistis need nahka ja nõudis juurde.. kusjuures varasemalt ei ole talle keedetud munavalge meeldinud..
siis tahab tema näiteks JÄNKUle SÜÜA panna.. eile näiteks j htus selline lugu, et puurikaas oli pealt pärani lahti.. ja meie issi ja papaga toimetasime köögis.. kusjuures hetk tagasi oli ka issi sealsamas jänese juures.. järsku kuuleme müdistamist.. ja ennäe.. laps naksti puuris.. ise nii õnnelik..
ja see üliaktiivne ise-faas.. no pehmelt öeldes hakkab mind pisut hulluks ajama.. eriti, kui kiire on.. ja igakord kui potile saab, kisub kõik jutud jalast ära, et siis saaos ISE tagasi panna üritada.. t(r)ussad kindlasti ka.. selline looduslaps.. tavaliselt lõpeb see sellega, et ükshetk tal kaob nende trussade ja sukkade ja papude isu ära ning kui võimalus tekib, teeb vehkat ua leegib siis palja pepega mööda tuba edasi-tagasi..
suslik selline..

tuduharjumused...

juhtus nii, et emmel oli kokkulepitud üritusele minek.. ja hiljem selgus, et issi pidi minema välismaale messile.. aga pidi seal naasma just sel samal õhtul ja siis ilusti lapse tuttu panema.. otse loomulikult, ei läinud asjad plaanipäraselt.. auto läks kuskil kaugel Saksamaal katki, vajaminev jupp jõuab alles ~4 päeva pärast ja issi lõksus..
no õnneks oli meil kohe mamma hakkamas abiline.. kuna mina oma skeptilise iseloomuga arvasin juba eos, et issi õigeks ajaks ei jõua, saigi kohe arvestatud mammaga..
ja kui mina koju jõudsin.. kusjuures üldsegi mitte väga hilja.. kümneks olin toas, majast mööda sõites vaatasin veel, et toas tuli põleb, järelikult ei maga.. siiski siiski.. mamma oli veerand tundi tagasi sms'i saatnud, et magab ilusti oma voodis..
minu hämming..
mammal läks 15 minutit.. laps ronis kohe oma voodisse.. raamatulugemisest väga ei hoolinudki.. kui mamma ütles, et tule nüüd pikali, siis nii ka toimitu.. ja piisas natukesest paist varbale ja kõtule ja seljale..ja silmad kinni läksidki...
kadedus!
miks siis ometi emme-issiga peab ülepäeva mingi tsirkus toimuma?

sõnavara

on kätte jõudnud aeg, kui Susanna kordab sõnu järgi ja sellega koos lisandub muudkui uusi sõnu..

kupi - krõbin

tibu

kodu

api - apelsin

uutu - juustu

pöia -pöial

kätu - käsi

kiine - küüned
mumm - lepatriinu, mesilane
puu
otu - pott
Annu - Arno
Tammi - Taavi
koot - koort/ hapukoort
oua - õue
piia -pliiats
oma - Susanna oma
katki
nämm - kui maitseb midagi eriti head.. näiteks keefir

ise

kapi - pakk, kapp

teine

kumma - kontekstis kumma raamatu enne võtame

kibe - sinna juurde käib veel vastavalt kõver nägu.. ja ma ei tea, kust ta seda õppinud on

sisse

kemi - kreemi

tuttu

utu - lutt

eelnevalt olid juba olemas..
issi

onu, tädi

alla

kinni

(l)ahti

mammu (marjad)

mammi (nämmi, süüa)

mõmmi

uhhuu (öökull)

konn/konnu

ka(t)ki

ai ai (valus; kui teeb haiget)->(puhub peale)-> pai (teeb ka pai)

paija (paljaks)

 pammi (vanni/pall)

opaaa (viskab palli)

kummi (juukskumm)

kommi (ei vaja ilmselt selgtust)

kammi

abba (naba)

kama

(r)uttu

 mhmhh..

looma-linnu häält:

auh..

auuuuuu.. 

kaa-kaa.. 

k(r)ook-k(r)ook(s).. 

uh-uh-uh (ahvike)

kukike(r)ikii..

mamma, pappa

emme

sissi - issi

tita.. 

oua - selle tähenduses pole veel päris kindel, kas juua või õue.. 

kaka on saanud tähenduse - pott, pissu, kaka ehk siis kõik ümber häda..

esimesed:

kaaa-kaaa - kiiga-kaaga, vahel ka jalgrattur või niisama
aitäh - aitäh/ palun
ka-ka-ka - kana/ lind
kaka - misiganes, aga mitte kaka
ka-kaa - ku-ku
timba - sinna, see
mäm-mäm-mäm - süüa
ah-ah - koer/ loom

poolteist hakkab kukkuma

nojah.. mõõdud peaks saama reedel kontrollitud.. aga see selleks.. niisiis mõõdud 81cm pikk, 12,1 kg..
lapsekesel tulevad kihvad.. tundub, et korraga.. ja väga vaevaliselt.. ööd on nutused.. mingist oma voodis magamisest pole väga mõtet rääkida..
elus on küll toimunud muudatusi.. nimelt müüsime maha oma päälinnas asuva kodu, praegu resideerume metsas minu vanemate juures ning kui vähegi asjad õigesse suunda jooksma hakkavad, unistame oma kodukesest Hiiumaal..
magamistoas olen natuke mööbeldanud, nii et nüüd on pulgavoodi vastu minupoolset voodikülge, serv allapole lastud, et laps saaks sõbruneda ja kohaneda oma isikliku pesaga ehk meie loodame, et see viib selleni, et ta äkki siis ükskord otsustab sinna tuttu jääda.. selle parema tuleviku nimel elan üle igapäevast lõunaunepõrgut, kus saalitakse väsimatult ühest voodist teise.. raamatuid tahaks ka kõiki korraga vaadata, samas naguei taha ka..
vahepeal on tups hakanud kunsti tegema.. ehk pliiatsid, paber ja ruttu-ruttu midagi tšakatšaka kritseldada.. nüüd avastas, et raamatus on ka paber ja sinna saab ju ka "joonistada"...
sõnavara ikka täieneb.. eelnevale on lisandunud:
sissist on saanud issi..
pühadega sai selgeks onu (algselt nunnu) ja hiljem tädi..
lisaks ütleb: alla, kinni, (l)ahti, mammu (marjad), mammi (nämmi, süüa), mõmmi, uhhuu (öökull), konn/konnu, ka(t)ki, ai ai (valus; kui teeb haiget)->(puhub peale)-> pai (teeb ka pai), paija (paljaks),  pammi (vanni/pall), opaaa (viskab palli).. kummi (juukskumm), kommi (ei vaja ilmselt selgtust), kammi.. abba (naba)..kindlasti olen midagi igapäevast unustanud.. ahjaa.. kama.. (r)uttu.. mhmhh..
oskab raamatutes täpselt ära näidata, kus mis loom on, teab täpselt, et külmikust saab jogurtijooki.. kui emme üteb üles- siis tuleb trepist üles ronida.. üleüldse saab paganamahästi aru, mis talle räägitakse.. ühel õhtul enne tudiaega pesin mina köögis nõusid ja ütlesin siis lapsele, et mine too endale esikust peegli alt riiulist lutt.. padavai tehivehkad ja siis jooksis ruttu võidukalt tagasi kahe lutiga... ja mina arvasin, et andsin talle keerulise ülesanda...
muidu on tore, jookseb, tantsib, naerab, teeb kõdi ja pai, ronib krapsti toolile, ehitab suurte klotsedega torne, teeb nukule äiuäiu, laulab kaasa unelaulu, tahab kiisule ja jänkule pai teha, kui suur kutsu tuppa tuleb, varjub laps sujuvalt millegi taha peitu hääletultja liikumatult ootama ja kui on pisut julgust kogunud, piilub ja tuleb ka vaikselt koera uudistama..
ja hobused ja lehmad teevad mõlemad muuu..